09.12.2021
Rene Kokk
Riigikogu EKRE fraktsiooni ja Riigikogu rahanduskomisjoni liige Rene Kokk tõi eile parlamendis peetud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmandal lugemisel esile hulk põhjuseid, miks EKRE-l ei ole sellist eelarvet võimalik kuidagi toetada.
Rene Kokk: „Kui kuulata siin koalitsiooni ja opositsiooni esindajate kirjeldust eelarvest, siis paraku tekib tunne, et me räägime kahest erinevast eelarvest, aga nii ta on. Kui nüüd proovida alustada seda juttu positiivse noodiga, siis võib öelda seda, et tänu opositsiooni survele on lõpuks sisse saanud kaudselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks muudatusettepanekuid, millega tehti ettepanek tõsta rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetme rahastamist selleks, et see valdkond meil alles jääks ja sektor püsiks. See 7,7 miljonit ikkagi sellele reale nüüd lõpuks sai. Ja seda võime käsitleda kui meie töövõitu.
Kahjuks hääletas rahanduskomisjon välja ühe EKRE ettepaneku, mis puudutas meditsiinipersonali, nii õdede kui hooldajate koolitamiseks lisaraha andmist. Ja see on muidugi väga kahetsusväärne. Ehk võtab valitsus ja koalitsioon seda kuulda ja ikkagi eraldab sinna raha, et see valdkond, mis meil on olnud väga tugeva surve ja löögi all siin viimased aastad, siiski saaks oma rahastuse ja neid inimesi juurde koolitada, keda meil hädasti vaja on. Ja loomulikult tuleb üle vaadata ka palgapoliitika.
Nüüd nendest asjadest, mida eelarves ei arvestatud, võtame näiteks siseministeeriumi valdkonna. Me oleme ilmselt lugenud ajakirjanduses peakirju, kus öeldakse, et riigi koondamiskava paneb löögi alla siseturvalisuse. Räägitakse sellest, et palku on tarvis tõsta, aga seeläbi tuleb teha koondamisi. On täna juttu olnud sellest, et PPA leidis koha, kus päästa maailma selle läbi, et panna kinni maakonnakeskustes kahel päeval nädalas või rohkem teenuspunktid. Eesti rahvale on valitsuse poolt sõnum, et uuest aastast lähevad PPA teenuspunktid väiksemale ajalisele lahtiolekule Paides, Raplas, Kuressaares, Jõgeval, Põlvas, Võrus, Valgas ja Viljandimaal. See on lubamatu.
Või näiteks pealkiri sellest, et riigi tegevuskulude kärbe toob koondamislaine politseisse ja maksuametisse – jälle läheme nende inimeste kallale, kes reaalselt meie igapäeva turvalisust tagavad. Tegelikult tagavad ka seda, et maksud ja raha riigieelarvesse laekuks. Või näiteks sõnum ajakirjandusest: päästeamet täidab kärpeülesannet tuleohutuse vähendamisega. See ei ole kindlasti mitte päästjate ja päästeameti initsiatiiv, vaid see on tingitud olukorrast, kuhu nad pandi.
Võtame näiteks programmi “Küttekolded korda”. 600 000 eurot otsustati kokku hoida selle meetme pealt, kus päästeamet tegi varasemalt koostööd kohalike omavalitsustega ja päriselt tegi ära neid asju, parandas neid tulekoldeid ja tegi ohutumaks inimeste elamisi. Oli meede, millest oli reaalselt kasu. Nüüd arvas rahanduskomisjonis koalitsioon, et EKRE ettepanek lisada sellele reale 600 000 asemel hoopis üks miljon, ei vääri toetamist. Küll aga ilmus lauale kusagilt ettepanek RMK dividendiootuse tõstmiseks läbi selle, et Rally Estoniat rahastada. Küsimus ei ole selles, et keegi oleks selle vastu, et Rally Estoniat rahastada või toetada, sest on varasemalt juba juttu olnud, küsimus on katteallikas ja selles, mis viisil see lauale toodi.
Loomulikult on Rally Estonia ka üks selline üritus, mis annab leevendust meie ettevõtjatele nii toitlustus- ja majutussektoris kui veel palju muud, mis ta endaga kaasa toob. Aga see viis, kuidas see lauale toodi, see ei ole mõistuspärane ja mõistlik käitumine.
Ja siit võimegi edasi minna keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Pandi meile lauale enne kolmandat lugemist RMK dividendiootuste tõstmine suurendamaks RMK dividende 2,5 miljoni euro võrra, et rahastada Rally Estoniat. Minule isiklikult on see vastuvõetamatu juba sellest vaatest, et praegune valitsus on kogu aeg rääkinud, kuidas nemad päästavad maailma läbi selle, et nüüd on RMK-lt väiksem dividendiootus ja ikkagi tulid ja tegid selle ära. Iseenesest ma olen selle vastu kogu aeg sõna võtnud ja öelnud, et tegelikult RMK raiemahtude vähendamine on juba varasemalt enne ettenähtud, et nad hakkavad vähendama ja nüüd siis tulla enne kolmandat lugemist lauale sellega, et järsku toetame läbi selle ühte üritust, on väga ebaväärikas käitumine.
Või räägime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast – prügikastide kokkukorjamine parklatest, tualettide vähendamine või äravõtmine tee äärest. Eelkõneleja viitamine siin sellele, et “Teeme ära!”, mis on Eesti üks suur kaubamärk olnud, mida kõik valitsused on pidanud vajalikuks toetada ja Eesti nokiaks on peetud, siis jätab ikka väga mageda mulje meist ja valitsusest, et tulla nüüd välja ja eelarvet päästma sellega, et perekonnad, kes liiguvad mööda Eestit väikeste lastega, peavad hakkama trügima tanklatesse, metsa alla või suvaliste hekkide kõrvale.
Või seesama transpordiameti teenuskohtade sulgemine kahel päeval nädalas. Väga lihtne on panna kinni lihtsalt kahel päeval nädalas jälle mingisugused inimestele vajalikud teenused maakonnakeskustes või tõmbekeskustes. Küsimuse peale, kas keegi on arvestanud seda, palju see maksma läheb nendele inimestele, kes peavad hakkama sõitma ringi järgmisse kohta, et seda teenust saada, mis on selle inimese tööaeg, mis maksab selle auto küte, mis on selle keskkonna jalajälg, seda pole keegi arvutanud.
Kui rääkida allikatest, kust raha oleks võinud võtta nende mõnede kärbete mittetegemiseks, siis kasvõi Tallinna linnahallile eraldatud 20 miljonit on see koht, mille oleks pidanud kriitiliselt üle vaatama. Ei oleks juhtunud selle hoonega mitte midagi, kui see oleks ka aasta või kaks hiljem ette võetud. Nii, et lõpptulemusena tahan öelda, et sellist eelarvet ei ole võimalik EKRE-l kuidagi toetada.“