Riigikogu arutas Eesti suveräänsuse üle

Eesti,
- Updated
KONICA MINOLTA DIGITAL CAMERA

Riigikogu arutas neljapäeval Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni initsiatiivil oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Eesti riigi suveräänsust.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme tõstatas oma ettekandes küsimuse, kas Eesti rahvas on praegu suveräänne demokraatliku riigi õiguse mõistes ja Eesti põhiseaduse valguses, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile. „Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et hetkel ei austa riigivõim rahva kui suverääni tahet terves reas küsimustes, mis tähendab, et võim delegitimiseerib ennast,“ ütles Helme.

Ta tõi näidetena Kreeka võla käendamise ehk Euroopa Stabiilsusmehhanismi ESM seaduspärasuse ja selle kooskõla põhiseadusega ning kooseluseaduse vastuvõtmise rahva tahte vastaselt. „Tänase päeva praktiline võitluse suveräänsuse üle käib immigratsiooniküsimuses,“ lisas Helme.

Helme viitas asjaolule, et Briti peaminister David Cameron on teinud euroliidu riikidele ettepaneku võtta otsustusõigus Brüsselilt tagasi ja taastada liikmesriikide suveräänsus. „Mulle on mõistetamatu, miks meie ei nõua samu asju,“ ütles Helme.

Ajaloodoktor Jaak Valge sõnul on riigi aegadeülene eesmärk sõnastatud meie konstitutsiooni preambulis, see on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Valge viitas provintsistumise ohule ja tundis muret, et ebastabiilsus tänases maailmas kasvab. „Vajame täna kainet otsustusvõimet ja provintslikkusest kammitsemata mõttevabadust rohkem kui lähiminevikus. Ühiseid eesmärke vajame me ka seepärast, et poliitikute puhul tähendab ühiseesmärgi puudumine ka võimetust diskussiooni kaudu paremate tulemusteni jõuda,“ ütles Valge.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektori ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on suur osa Eesti iseseisvusest praeguseks läinud. „Euroopa Liidu õigus on kuulutatud Eesti õiguse suhtes ülimuslikuks ja väidetavalt tulebki suurem osa õiguslikust regulatsioonist kas otseselt või kaudselt Brüsselist. Seda karmi reaalsust ei saa lõputult ilustada juttudega suveräänsuse jagamisest,“ ütles Vooglaid.

Ta tõi näidetena rahanduspoliitilise otsustamisõiguse kaotamise Euroopa Keskpangale ja Rootsi kommertspankadele ning riigikaitse valdkonna sulandumise globaalse transatlantilise võrgustiku osaks.

Riigikogu liikme Henn Põlluaasa sõnul toetub riiklus nii-öelda kolmele vaalale, milleks on territoorium, iseseisev seadusandlus ja rahvas. „Meie riigivõim teeb taganemisi kõigis eespool toodud kolmes aspektis. Ei hoolita riigi territoriaalsest terviklikkusest – piirileping –, rahva säilimisest – väljaränne ja demograafiline kriis – ega põhiseaduse ülimuslikkusest. Primaarsed on Euroopa Liidu huvid ja õigusaktid,“ ütles Põlluaas.

Põlluaas väljendas oma meelsust uue piirilepingu sõlmimise seadustamise vastu. Tema hinnangul puuduvad Tartu rahu piiridest loobumiseks poliitilised, majanduslikud või muud põhjused.

Põlluaas rõhutas, et rahvas ei ole loobunud enesemääramisõigusest ega riigi suveräänsusest. „Valitsusel puuduvad volitused nende vähendamiseks, loovutamiseks või üleandmiseks. Meie ja teiste Euroopa Liidu liikmete suveräänsuse rikkumine ei kahjusta mitte ainult Eestit, vaid kogu Euroopat,“ ütles Põlluaas.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust, Peeter Ernits Keskerakonnast, Jüri Adams Vabaerakonnast, Mart Helme EKREst ja Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, kes kõik pidasid Eesti riigi suveräänsust tähtsaks, kuid tõid esile erinevaid aspekte selle hoidmisel ja kaitsmisel.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused