Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Riigikogu esimees Henn Põlluaas: laiapõhjalise riigikaitse valdkonnas on meil maakondade tasandil tühimik

-
11.02.2020
Riigikogu esimees Henn Põlluaas kutsub üles regionaalpoliitika eri tasandite tihedamale koostööle.
© Uued Uudised

Esmaspäeval foorumil „Eesti regionaalne tasand – kas praktiline vajadus või saab ka teisiti?“ esinenud Riigikogu esimees Henn Põlluaas juhtis kokkutulnute tähelepanu tühimikele, mis tekkisid maakondade kadumisel.

Riigikogu esimees tuletas meelde, et hiljuti läbi viidud haldusreformi tulemusena kadusid nii maavalitsused kui ka osad omavalitsusliidud. Mõnedes maakondades moodustati liitude asemele sihtasutused. Lisaks on olemas maakondlikud arenduskeskused, ühistranspordikeskused jne., mis on maakondade-ülesed.

“Maakondade ülene ühistegevus erinevates eluvaldkondades ei toimi alati nii, nagu me soovime. /…/ Tühimik valitseb regionaaltasandil ka laiapõhjalise riigikaitse valdkonnas, kus just maavalitsustel oleks olnud juhtiv ja koordineeriv roll. Pean silmas näiteks kriisiaegseid evakuatsiooniküsimusi (kes, kuhu, millega), kümnete tuhandete linnadest põgenenud inimeste majutamist, varustamist eluks vajalikuga jne. Täna on see jäetud omavalitsuste kanda, kuid ilma vajalike teadmiste, finantside, koordineerimise ja tugisüsteemideta,” hoiatas Henn Põlluaas.

Riigikogu esimehe sõnutsi on Eesti probleemiks viimastel aastakümnetel olnud ränne, ja mitte ainult väljaränne, vaid ka sisse- ja siseränne. Seda on  põhjustanud Eestimaa maapiirkondade erinev sotsiaalmajanduslik areng. Viimane omakorda mõjutab jätkuvalt rahvastiku koondumist suurematesse linnadesse –Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse ning nende lähipiirkondadesse. Üheks põhjuseks, miks inimesed mujale suunduvad, on asjaolu, et seal on paremad õpi-, töö-, ja muud eneseteostuse valikuvõimalused kui mujal Eestis.

“Kui meil ei ole maaelu ja on vaid linnastunud, tsentraliseeritud  Eesti Vabariik, siis pole mõtet üldse arutada regionaalpoliitika teemadel,” lausus ta. “Regionaalpoliitika ja -strateegia  on just see koht, kus ühelt poolt riik  ja teisalt kohalik omavalitsus tulevad kokku ning arutavad paindlikult nii probleeme kui ka uusi innovaatilisi ideid ja ettepanekuid, et  neid hiljem praktikas rakendada.”

Parlamendi esimees rääkis, et regionaaltasand asetub riigi ja  kohaliku tasandi vahele, kuid samas on ta üks keerukamaid, nagu on näidanud Euroopa riikide regionaalse arengu ja koostöö valdkondade kogemus ja analüüsid.

“Eesti on omapärane riik – tema iseärasus seisneb asjaolus, et olles küll väikeriik, ei ole me piirkonniti sugugi ühesugused. Eesti-sisesed regionaalsed sotsiaalmajanduslikud ja muud arengud on erinevad ja see erisuste vahe on tihti suurem kui võrrelda meid Euroopa ja maailma edukamate majandusriikidega,” sõnas Henn Põlluaas, nentides, et maaelu tuleb kas taastada või siis loomulikul moel (olenevalt piirkonnast ja selle spetsiifikast) esile kutsuda innovaatilisi ideid, et neid hiljem kohapeal praktikas realiseerida.

Tänavu lõpeb Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2014 kuni 2020 ellu viimine. Nüüd on Riigikogu esimehe sõnul võimalik teha  kokkuvõtteid; vaadata, kus on edu saavutatud ja mida oleks kasulik lähitulevikus ette võtta. “Me püüdleme  parima haldusmudeli poole, kus kõikidel tasanditel on oma tähtsus. Me soovime Eestit, kus külad taastatakse ja inimesed naasevad tagasi oma endistesse kodudesse või ehitavad uusi, ka väljaspool suuremaid linnasid,” lõpetas Henn Põlluaas.