11.02.2022
Jaak Valge
Üleeile Riigikogus meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel tegi ettekande kultuurikomisjoni liige Jaak Valge (EKRE), rääkides, kuidas toimetas kultuurikomisjon meediateenuste eelnõuga pärast esimese lugemise lõpetamist täiskogus.
Jaak Valge: „See on eelnõu, mis võimaldab Eesti õigusruumi üle võtta Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Aga mitte ainult. Selle eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka videojagamise platvorme ja sotsiaalmeediakanaleid. Täpsustatakse nõudmisi teenusepakkujatele ja parandatakse puuetega inimeste ligipääsu meediale ja lisaks luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused.
Ma ei hakka ette lugema tervet seda väge inimesi, kes nendel koosolekutel osalesid. Võite ise protokollidest vaadata. Keskendun sisule.
Niisiis, seda eelnõu käsitleti üheksal juhtivkomisjoni koosolekul, arutati arvamusi ja muudatusettepanekuid ja lõpuks neid ka hääletati. Loen üles need, kes esitasid muudatusettepanekuid. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon, EKRE fraktsiooni liikmed ja Riigikogu liige Jüri Jaanson. Ja EKRE fraktsiooni liikmed võtsid osa muudatusettepanekuid tagasi, nimelt 219 võeti tagasi ja 223 neid oli kokku. Arvamusi esitas ka Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, autorite ühing, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ja portaali Uued Uudised esindaja. Ühiselt esitasid neid arvamusi AS TV PLay Baltics ja All Media Eesti AS.
Keskendun nüüd muudatusettepanekutele, kuna esimesel lugemisel oleme selle eelnõu üldarutelu juba ära pidanud. Esimene muudatusettepanek oli see, mille esitas Eesti Ringhäälingute Liit, ja sealt tuli see arvamus, mille kohaselt tuleks eelkõige rahvusvahelisi programme silmas pidades uudistesaadete miinimummahu nõue, et seda nõuet vähendada. Ettepaneku esitajad soovisid,et kategooriliselt neid rahvusvaheliste televisioonilubade osas ei nõutaks. Ja selle muudatusettepaneku kohaselt uudistesaadete edastamise kohustust vähendati kuuelt päevalt nädalas viiele päevale nädalas. Ja uudistesaadete osakaalu programmis vähendati 5%-lt 2%-le. Kultuurikomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.
Teine muudatusettepanek tõukus Eesti Ringhäälingute Liidu ja eelnimetatud ingliskeelsete nimedega ettevõtete ettepanekutest. Muudatusettepanekutega täiendatakse eelnõu niimoodi, et uudistesaadete ja omatoodangu edastamise kohustuse osas erandi tegemine on võimalik, lisaks valdavalt muusika, spordifilme ja muu teemaprogrammi edastamiseks antavale televisiooniloale ka rahvusvahelise televisiooniloa puhul. Ja siin oli väike diskussioon. Kultuuriministeeriumi õigusnõunik Karin Ligi kommenteeris, et kui tegemist on rahvusvahelise televisiooniloa alusel tegutsejaga, kes samas ei suuna oma programmi ainult välisriigile, vaid ühtlasi ka Eesti publikule, siis sellisel juhul kohalduvad ikkagi keeleseaduse nõuded. Ma loen teile ette ka keeleseaduse vastava punkti. Selle kohaselt audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel ja edastamisel tagab audiovisuaalse meediateenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Nii, et võõrkeelestumine ei suurene selle sättega.
Kolmanda muudatusettepaneku olid esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kolm liiget. See oli redaktsiooniline. Kultuurikomisjon otsustas, et see saab sisuliselt arvestatud, kui arvestatakse kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 4. Ja niimoodi ka kultuurikomisjon tegi, et ta seda neljandat redaktsioonilist muudatusettepanekut arvestas.
Viienda muudatusettepaneku esitas Isamaa fraktsioon ja muudatusettepaneku selgituse kohaselt kujutavad meediateenuste seaduse §19 lõike 1 ja paragrahv 19 lõike 1 sõnastused ohtu sõnavabadusele ning on eelsammuks niinimetatud vihakõne kriminaliseerimisele. Isamaa fraktsiooni ettepanek oli nendest muudatustest loobuda. Sel puhul toimus väga tõsine diskussioon juba esimese lugemise käigus. Kultuuriministeeriumi antud selgituse kohaselt oli see eelnõu koostatud eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudatused. Ja ministeeriumis argumenteeris, et sõnavabadus ei ole absoluutne õigus ja kõnealune säte kujutab endast sõnavabaduse piirangute, avaliku korra ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Nende väitel need nõuded tulenevad otse direktiiviks. Kultuuriministeeriumi arvates tuleks selliseid piiranguid pidada lubatud riiveks. Kultuurikomisjon jättis muudatusettepaneku arvestamata, aga miks, selle juurde ma tulen nüüd järgmisena.
Selle muudatusettepaneku poolt oli 2 kultuurikomisjoni liiget ja vastu 9. Küll aga tegi kultuurikomisjon sama sätet puudutava muudatusettepanekuise. See kuues muudatusettepanek on kultuurikomisjoni oma ja sellega muudeti eelnõuga muudetava meediateenuste seaduse sedasama paragrahvi 1 lõiget 1 ja § 19 lõike 1 niimoodi, et ta oleks sõnastatud konkreetsemalt. Seni oli ta sõnastatud üldsõnaliselt. Ja komisjon pidas vajalikuks konkretiseerida, et meediateenuseid osutades ei tohi pakutav teenus kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, kui sellega põhjustatakse oht elule, tervisele või varale. Siinkohal tuleb mul ka tuleb märkida, et kultuuriministeerium kultuurikomisjoni muudatusettepanekut ei eelistanud, ütleme nii. Aga juhtivkomisjon seadusandjana arvestas seda muudatusettepanekut täielikult, selle poolt oli 8 liiget, 2 liiget jäid erapooletuks ja üks, Eduard Odinets, oli selle muudatuse vastu.
Seitsmes muudatusettepaneku sisu oli sama, aga see puudutas selle eelnõu paragrahv 19. Kultuuriministeerium otsustas selle jätta arvestamata, aga jälle tegi sama sätet puudutava muudatusettepaneku ise. See on nüüd siis meil kaheksas. Kõik need põhjendused olid samad ja positsioonid jäid kõik igati samaks. Kultuuriministeerium jäi ka oma seisukohale ja seadusandja juhtivkomisjoni esindatusel kasutas oma õigust ja arvestas seda muudatusettepanekut täielikult. Ja hääletusel olid jälle samasugused tulemused kui eelmisegi muudatusettepaneku puhul.
Üheksas muudatusettepanek oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete esitatud, see oli redaktsiooniline, ja kultuurikomisjon leidis, et ta on vähemalt osaliselt arvestatud, kui arvestatakse järgmist kultuurikomisjoni ettepanekut. Nii ka juhtus, arvestati järgmist kultuurikomisjoni ettepanekut, mis oli redaktsiooniline.
11. muudatusettepanek oli sotsiaaldemokraatide oma ja sellega lisatakse audiovisuaalmeediateenuse osutaja poolt teenuse puudega inimestele ligipääsetavaks muutmise võimalike meetmete loetellu mõiste “kirjeldustõlge”, mis on nägemisraskustega inimeste jaoks oluline meede ligipääsetavuse parandamiseks. Eelnõu algtekstis seda ei olnud. Tegelikult juba 6. mail seda ettepanekut tutvustas kultuurikomisjonis Jakob Rosin. Ja juhtivkomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.
12. muudatusettepanek lähtus Kultuuriministeeriumi ettepanekust ja selle kohaselt ei peaks ajutise televisiooniloa omanik koostama ligipääsetavuse tegevuskava. Ja just nimelt, et ajutise televisiooniloa omanik. Juhtivkomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.
Jõuame 13. muudatusettepaneku juurde, see oli jälle sotsiaaldemokraatide esitatud ja oli ka minu hinnangul redaktsiooniline. Kultuurikomisjon otsustas, et muudatusettepanek nr 13 on arvestatud teatud sisuliselt, kui arvestatakse kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 14. Ja seesama tõukus eelnimetatud muudatusettepanekust, aga pisut muudeti sellega ka sisu. Eelnõu sõnastust muudeti nii, et määrusega kehtestatakse programmis või programmkataloogis muu hulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse ja kirjeldustõlkega varustatud saadete nõuded ja täitmise tähtajad. Eelnõu algtekstis oli sõna “ja” asemel sõna “või” ehk olid toodud alternatiivid. Ja vaadake, kui palju ühe pisikese sidesõnaga võib sisu muutuda. Juhtivkomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.
15. muudatusettepaneku oli EKRE fraktsiooni kolme liikme esitatud ja sellega sooviti sätestada, et televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba antakse kuni kolmeks kuuks. Kehtivas oli kuni üheks kuuks. Kultuurikomisjon otsustas, et see muudatusettepanek on kenasti sisuliselt arvestatud, kui järgmist kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 16 arvestatakse. Ja täpselt niimoodi see sisuliselt jäigi. Lihtsalt vahe oli selles, et kultuurikomisjon sõnastas selle keelelisel ja normitehnilisel põhjusel ümber. Sisult oli see EKRE liikmete ettepanek.
Oleme jõudnud 17. muudatusettepaneku juurde, see oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek, milles täiendati meediateenuste seadust uue punktiga, mille kohaselt lisati tegevusloataotlusele ligipääsetavuse tegevuskava. Kultuurikomisjon jälle oma tavapraktika kohaselt nii nagu seda eelnõu menetledes otsustas, et see muudatusettepanek on arvestatud sisuliselt, kui arvestatakse kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 19. Ja seda ka tehti.
18. muudatusettepaneku oli esitanud Riigikogu liige Jüri Jaanson ja see oli sisult analoogiline eelmise ettepanekuga. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt võimaldas see hinnata taotleja valmidust ja plaani. Kultuuriministeerium samuti toetas muudatusettepanekut, aga ainus asi, et tegi ettepaneku sõnastust muuta, et arvestada selle kohaldumist televisiooniloa taotlejatele ja tellitava audiovisuaalmeediateenuse osutajatele. Kultuurikomisjon omalt poolt otsustas, et need eelmised kaks muudatusettepanekut on arvestatud sisuliselt, kui arvestatakse kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 19, mis võttis need kaks eelmist kokku, ja kultuurikomisjon arvestas täielikult.
20. muudatusettepaneku olid esitanud EKRE liikmed ja see oli redaktsiooniline. Kultuurikomisjon sõnastas selle ümber ja arvestas sisuliselt. Sellega sätestati, et raadio loa väljaandmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss, et just nimelt, et mitte niisama konkurss, vaid avalik konkurss ja seda muudatusettepanekut arvestas juhtivkomisjon täielikult.
22. muudatusettepanek lähtus kultuuriministeeriumi ettepanekust, see oli redaktsiooniline ja juhtivkomisjon arvestas seda täielikult. 23. muudatusettepanek on jälle kultuurikomisjoni oma, see põhineb kultuuriministeeriumi vastaval ettepanekul ja on redaktsiooniline, arvestas juhtivkomisjon seda taas täielikult. Samuti 24. muudatusettepanek on kultuurikomisjoni oma ja põhineb kultuuriministeeriumi ettepanekul, on redaktsiooniline ja loomulikult siis, kui ta oli kultuurikomisjoni oma, siis seda ka arvestati täielikult.
Läheneme finišile, 25. muudatusettepanek tuli Jüri Jaansonilt ja sellega tehti ettepanek jätta eelnõust välja säte, kus seisab, et täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja helilisi subtitreeri kohta ning nende täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja see jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. See oli siis eelnõus. Ja nüüd seaduse algatajad põhjendasid seda puudega inimeste uuringuga, mis valmib eelnõu algatajate kirjapanduna hiljemalt 2024. aastast.
Muudatusettepaneku tegija Jüri Jaanson põhjendas, et antud säte peaks jõustuma koos ülejäänud muudatustega, kuna määruse kehtestamiseks on vajadus juba täna. Kultuuriministeerium omalt poolt seletas kultuurikomisjonile, et nende kavandatavate muudatuste jõustumisel on ministeeriumil kohustus kõnealune analüüs hiljemalt 2024. aastal läbi viia. Tegelikult järgmise muudatusettepaneku kohaselt tuleb välja, et 2025. aastal. Ikkagi, varem ei saa neid kõnealused sätted kehtestada. Kultuuriministeerium ei nõustunud sellega, et määruse jõustumise aeg ja alused oleksid ebaselged. Kultuurikomisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata. Selle muudatusettepaneku poolt olid kaks: Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe, vastu oli kaheksa.
26. muudatusettepanek on seotud seaduse jõustumise ja rakendamisega. Paraku, eks ole, seda seadust on menetletud tükimat aega ja need algsed kuupäevad, mis puutusid seaduse jõustumisse ja rakendamisse, enam ei olnud neid võimalik täita. Samuti muudeti volitusnormi ja lükati edasi ka järelhindamise tähtaeg. Juhtivkomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.
Kokkuvõttes otsustas kultuurikomisjon 7. veebruaril esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 9. veebruariks ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Selle ettepaneku puhul jäid erapooletuks kaks, need olid Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe, ning vastu oli üks, Eduard Odinets, ülejäänud komisjoni liikmed olid poolt.“