20.05.2021
Riigikohus
Neljapäeval andis Riigikohtu esimees Villu Kõve Riigikogu ees ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, ning jutuks tuli ka Marti Kuusiku juhtum.
“Kahju on kuulda, et valdkonnas on väga palju probleeme. Ma juurdlesin sõna “õigusemõistmine” üle ja sellega seoses ma puudutaksin seda kurikuulsat Kuusiku juhtumit. Kaks aastat on möödas. President ja ajakirjandus mõistsid ta suure kilina-kõlinaga süüdi. Ma saan aru, et õigus ja õiglus ei ole võrdsed, aga kas mõeldakse ka selle inimese moraalsele pilastamisele, tema tervisele, tema perekonnale, tema lastele? Kuidas suhtuvad tema lapsed oma riiki edaspidi? Kas me saame neile pahaks panna, kui nad ei ole väga lojaalsed? Kui inimene on süüdi, siis tuleb ta süüdi mõista, kui ei, siis tuleb ta õigeks mõista. Kuidas teie vaatate, millega siin on tegemist? On õigus või on see õiglus või kuidas selle asjaga võiks olla?” küsis EKRE saadik Merry Aart.
Riigikohtu esimees Villu Kõve vastas seepeale: Mul on ju ettekandes ka välja toodud see mure kriminaalmenetluste pärast. Need venivad, algavad liiga hilja, eeluurimine kestab kaua ja siis on seal vead sees, asi liigub tagasi, seejärel kohtus seisab ta võib-olla aasta aega järjekorras ja siis tekivad seal edasilükkamised, venitamised. Minu meelest on see probleem seesama, millest ma olen täna rääkinud juba: kriminaalmenetluse üldmenetluse kohmakus. Seda nimetatakse põhiõiguste kaitseks, aga see pöördub tihtipeale inimese enda vastu. Öeldakse küll, et näed, me anname sulle tohutult kaebevõimalusi, see maksab sulle tohutu raha, maksab sulle tervise, halvemal juhul ka terve elu kogu see kriminaalmenetlus sellisel kujul. Konkreetset juhtumit mina ei oska kommenteerida. Ma ei tea, mille taga see Martin Kuusiku asi seal seisab, on see kellegi taotlus, on see kohtu selline halb organiseerimine või ongi see lihtsalt see koormus ja järjekord nende kriminaalmenetluste üldmenetlustega. Aga ma absoluutselt jagan seda muret ja ega ma muidu kolmandat aastat järjest ei räägi, et nende kriminaalmenetluste üldmenetlustega tuleb midagi seadusandlikult ette võtta. Siin ei ole küsimus ainult kohtunike soovimatuses ja tahtmatuses või prokuratuuris, vaid siin on küsimus selles, et see menetlusideoloogia ise kuidagi venitab seda menetlust nii palju. Paljugi saab muidugi kohtunik ka ära teha, aga ma tõesti konkreetset juhtumit ei oska hinnata, mis seal on. Ka mind väga häirib, et see olukord niimoodi on.”
Nii et ka Riigikohtu esimehe käed jäävad justiitssüsteemis lühikeseks. Või pole tahet midagi muuta.
Allikas: stenogrammid