Riigikohus tühistas osa Rail Balticu seni kavandatud trassist Pärnumaal

Riigikohus rahuldas teisipäeval osaliselt Eesti Looduskaitse Seltsi ja  kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust kaebuse ning tühistas Rail Balticu trassivaliku Pärnumaal.

Planeering tuli tühistada, sest tegemata oli vajalik Natura hindamine. Keskkonnaorganisatsioonid peavad seda oluliseks võiduks – see loob eelduse, et Rail Baltic muutub pisut loodussõbralikumaks.

Kohtus võitnud keskkonnaorganisatsioonid tunnustavad Riigikohut, mis lõpetas Rail Balticu (RB) õigusvastase tegevuse ja  tühistas vähemalt Pärnu maakonnaplaneeringu hoolimata RB Estonia poolt kohtule esitatud väidetest, nagu oleksid ka  osalisel tühistamisel rängad tagajärjed: viivitus 4–10 aastat, Euroopa Liidu rahastuse kaotus ning ebatõenäoline teistkordne edukas raha saamine.

Ränki tagajärgi ei põhjusta mitte Riigikohtu otsus, vaid ametnike pikaaegne õigusvastane käitumine ja hoolimatus õigustatud ja konstruktiivse kriitika suhtes, leiab ARB.

Tänaseks RB maakonnaplaneeringute tühistamiseni viinud veale juhtis Eesti Ornitoloogiaühing tähelepanu juba 2013. aastal. Paraku jättis RB meeskond selle tähelepanuta. „Oleme seisukohal, et tänane kohtuotsus annab võimaluse Eestile parema raudteeühenduste loomiseks. Tänane joonlaua meetodil loodud trass aita kaasa Eesti regionaalsele sidususele, ei hoia loodust ega aita kaasa majandusele,“ ütleb kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.

Humala sõnutsi on sellel kohtulahendil palju laiem tähendus. „Loomulikult puudub meil illusioon, et me esindaksime tervet kodanikuühiskonda ja kõiki valitsusväliseid mittetulundusühinguid, kuid meie võit peaks järjekordselt näitama, et Eesti on õigusriik ja siin on kodanikuühendustel võimalik seista vastu poliitilise eliidi ja valitsusaparaadi määratule survele ning lõpetada riigis õigusvastane käitumine, isegi kui seda tehakse miljardite eurode toel,“ ütles Priit Humal. „Me jääme oma liistude juurde ja jälgime edaspidigi väga tähelepanelikult, et uue raudtee rajamisel keskkonda ei kahjustataks ning seadusi ei rikutaks. Nii saab sadade kultuuriinimeste pikaaegne avalik ja julge poolehoid Rail Balticu trassi muutmisele küll raskustega, aga siiski reaalsuseks.“

Keskkonnaorganisatsioone kohtus esindanud Derling Primuse vandeadvokaat Piret Blankin lisab: „Kuigi kohus tühistas planeeringu vaid osaliselt, oleme selle otsusega väga rahul. Kohtu võimalused planeeringut sisuliselt kontrollida on piiratud. Tänase otsusega loodi olulist praktikat keskkonnaküsimustes, mis järjest enam tähelepanu omavad.“

Euroopa Liidu loodusdirektiivi ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab hindama raudtee mõjusid Natura aladele, aga mitte vältima nende läbimist. “Riigikohtu lahendi kaudu jõudis see teadmine nüüd ka seitsme aastase viivitusega raudtee planeerijateni. Riigikohtu lahend loob võimaluse kiireks vigade paranduseks nii, et Eesti saab asjakohase raudteeühenduse Läti ja Kesk-Euroopaga. Kodanikuliikumisel on konkreetsed ettepanekud, kuidas saaks projekti päästa nii, et Eesti saaks otstarbeka raudteeühenduse Kesk-Euroopaga regionaalseid huve arvestades. Soovime valitsusega konstruktiivset koostööd,” öeldakse pressiteates.