Riigikontroll: e-residendiks on saanud kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeeluga välismaalased – taustakontroll vajab põhimõttelisi muudatusi

Eesti,
©Riigikogu
Riigikontrolör Janar Holm

Eesti e-residendiks saada soovijate taustakontroll ning rahvusvaheline infovahetus vajab põhimõttelisi muudatusi, et vähendada kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeeluga välismaalaste võimalusi saada e-residendiks, leiab Riigikontroll täna avaldatud auditiaruandes „E-residentsuse programmi tulemuslikkus“.

Riigikontroll järeldas, et 2014. aasta detsembris algatatud e-residentsuse programmi tulud hakkasid esimese viie tegevusaasta lõpuks ületama kulusid. Samas ei suuda praegune eel- ja järelkontroll tagada, et programmis osalevad üksnes õiguskuulekad välismaalased. „E-residentsuse programmi näol sündis miski, mis on kasvatanud Eesti tuntust ja toonud tulu,“ ütles riigikontrolör Janar Holm, osutades, et e-residendid on loonud Eestis üle 1300 töökoha, mille keskmine palk on Eesti keskmise ringis. „Teisalt peame arvestama, et mida tuntum on e-residentsus, seda laiemalt levivad ka uudised, kui midagi läheb halvasti. E-residentsuse valges raamatus on rõhutatud, et väikese riigi suurim vaenlane on halb maine, olgu maksuparadiisi või kurikaelte varjajana. Olulised riskid pole praegu maandatud,“ lisas Holm.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Riigikontroll tuvastas, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on e-residendi digi-ID välja andnud välismaalastele, kellel on välisriigis kehtiv kriminaalkaristus. „Kui tegime päringu Soome karistusregistrisse, siis selgus, et 48-l Soome kodakondsusega e-residendil oli digi-ID taotlemise hetkel Soomes kehtiv kriminaalkaristus, neist veerandi puhul reaalne vanglakaristus ja viiendikul karistus majanduskuritegude eest,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Ilmselt poleks nad e-residendiks saanud, kui see teave oleks olnud varem PPA-le kättesaadav.“

Politsei- ja Piirivalveameti sõnul ei ole neil e-residendi digi-ID väljaandmisel võimalust välisriikide karistusinfot saada, kui seda pole kantud rahvusvahelistesse andmebaasidesse. Ent teave ei liigu piisava ladususega ka Politsei- ja Piirivalveameti sees. PPA on jätnud kehtetuks tunnistamata digi-ID mõnedel e-residentidel, kes on selle dokumendi kehtivuse ajal Eestis toime pannud kuriteo. Eesti karistusinfo saamise üheks takistuseks järelkontrollis on see, et puuduvad IT-lahendused, mis võimaldaksid teha masspäringuid karistusregistrisse. IT-lahendusi pole suudetud tagada Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) juhtimis- ja personaliprobleemide tõttu. SMIT möönis, et neil on olnud raskusi e-residentsusega seotud IT-lahenduste õigeks ajaks valmis saamisega.

Lisaks on PPA välja andnud digi-ID neile välismaalastele ning jätnud kehtetuks tunnistamata dokumendi neil e-residentidel, kellel on välismaal kehtiv ärikeeld. Selle tulemusel tegutsevad ärikeeluga e-residendid Eesti ettevõtetes juhatuse liikmena.

Eesti tunnustab välisriikidest Soome ärikeeldusid. PPA sõnul ei saanud nad kuni 2019. aasta aprillini kasutada eelkontrollis Soome ärikeeldude infot IT-lahenduste puudumise tõttu. Järelkontrollis ei saa PPA samal põhjusel Soome ärikeeldusid siiani kontrollida. Teiste riikidega ärikeeldude andmevahetus puudub, see eeldab riikidevahelisi kokkuleppeid.

Maksu- ja Tolliameti selgituste kohaselt puuduvad neil vahendid ja võimalused, et hinnata inimeste maksukäitumist, sh ärikeelu saamist välismaal, mistõttu piirdub amet päringute tegemisega Eesti andmebaasidesse. Samas ei ole enamik e-residentidest Eestis käinud ega siin ettevõtlusega tegelenud. Seega ei piisa ainult Eesti andmebaaside kasutamisest, et hinnata välismaalaste maksude ja ettevõtlusega seotud õiguskuulekust.

Riigikontroll ei pea mõistlikuks, et Eesti annab digi-ID välismaalastele, kelle senisest tegevusest ega Eestisse panustamise kavatsusest ei tea riik midagi. E-residendi digi-ID väljaandmisel pole välismaalasel kohustust hakata panustama Eesti majandusse, haridusse, teadusesse või kultuuri, ehkki see on dokumendi väljaandmise seaduslik eesmärk. Samuti ei sõltu digi-ID pikendamine sellest, kas välismaalane on panustanud Eestisse või mitte.

Riigikontroll leidis, et e-residentsuse programmi tulud ületavad kulusid ligi 10 miljoni euro võrra, kuid programmi kaudu saadav tulu sõltub väikesest hulgast ettevõtetest. 95% tuludest pärineb 6% ettevõtetelt. Samas pole programmi eest vastutaval Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
e-residentsuse meeskonnal järjepidevat ja ühetaolist ülevaadet programmi kogutuludest ega
-kuludest. Riigikontroll tuvastas, et e-residentsuse programmi esimeste tegevusaastate kohta kulude täpne ülevaade puudub. Kuigi alates 2018. aastast on kuluarvestust parandatud, ei ole jätkuvalt arvestatud kõikide riigiasutuste e-residentsuse tõttu tehtud kulutustega. Seetõttu on keeruline teha teadlikke otsuseid programmi juhtimisel.

E-residentsus on toonud Eesti ärimaastikule eelkõige uusi ettevõtjaid. Enam kui 12 000-st
e-residendist ettevõtjast saab enamikku (82,5%) pidada uuteks. Ülejäänud e-residentidel on olnud varasem seos Eesti ettevõtetega.

E-residentsuse programmi tõttu tehtud seadusemuudatus on võimendanud mainekahju riski Eestile. Äriseadustikus tehti 2018. aasta alguses e-residentsuse tõttu muudatus, mis võimaldab ettevõtte juhatusel asuda välismaal. See muudatus koosmõjus virtuaalvääringute teenuseosutajate tegevuslubade taotlemise puudulike nõuetega tekitas olukorra, mille tulemusena asutati hulk Eesti ettevõtteid, mis tegutsesid välismaal ja kellele Eesti andis tegevusloa alal, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on rahapesu andmebüroo hinnangul suur. PPA-l polnud võimalik nende ettevõtete üle järelevalvet teha, kuna nad asuvad välismaal.

Kuigi enam ei ole virtuaalvääringute teenusepakkuja juhatusel lubatud paikneda välismaal, püsis selline võimalus kaks aastat. Juhul kui peaks selguma, et Eesti tegevusloaga virtuaalvääringute teenusepakkujad panid toime pettusi, võib see kahjustada Eesti mainet.

Digi-ID-d on pikendanud iga kümnes e-resident, kelle dokumendi kehtivus on lõppenud (kokku ligi 1900 e-residenti). E-residentide seas korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt põhjendasid
e-residendid mittepikendamist asjaoluga, et e-residentsuse programm ei vastanud nende ootustele. Enim nimetati probleeme seoses pangakonto avamisega.

Peamine põhjus, miks e-residentidel on keeruline Eestis pangakontot avada, on see, et pankadel puudub kindlus, kas e-residentide ettevõtete äritegevus hakkab olema Eestiga seotud. Kui ettevõtete tegevusel oleks seos Eestiga, vähendaks see ka pankade riske. Küsitlus näitas, et ettevõtluseks vajalikud avalikud e-teenused ja erateenused on e-residentidele üldjuhul kättesaadavad, erandiks on pangateenuste kasutamine. Seetõttu on Riigikontrolli arvates oluline, et e-residentsuse taotlejatele selgitatakse Eestis pangakonto avamise tingimusi ning sellega arvestatakse programmi turunduses.

 

One commentOn Riigikontroll: e-residendiks on saanud kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeeluga välismaalased – taustakontroll vajab põhimõttelisi muudatusi

  • Avatar
    Kiviräha Mari-Andrus

    kus oli Riigikontolör Alar Karis sel ajal kui oli vaja kontrollida rehvide asutatud e-residentide tausta?Ah-jaa,ta tegeles oma tagalaga,et saada EESTI RAHVA MUUSEUMI direktoriks.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused