11.08.2020
Mart Helme ostis mõisa 1996. aasta juunis, audit tehti aga paar kuud varem, seega ei saa kuidagis siduda saatkonna remonti mõisa renoveerimsiega.
Eesti Ekspress jätkab Indrek Tarandi laimu lainel ning kirjutab jätkuloos täielikku valet, ehkki toetub Riigikontrolli auditile.
Ekspress kirjutab, et leidis veerand sajandi eest Mart Helme juhitud Moskva saatkonnast segadust.
Isegi kui segadust oli – ja seda leidus tol ajal kõikjal – ei tuvastatud ei siis Riigikontrolli auditi poolt, ega ka paberites tuhninud Eesti Ekspress mingeid seoseid Mart Helme poolt restaureeritava mõisahoone ja Moskva saatkonna remondi vahel.
Piisab sellest, kui mainida, et audit tehti aprillis 1996, kuid Helme ostis mõisa alles sama aasta juunis. Nii ei saa seda auditit mingi valemiga seostada Moskva saatkonna remondi ja mõisa renoveerimisega.
Seega on kogu Indrek Tarandi ja Eesti Ekspressi poolt levitatud jutt rajatud järjekordselt valedele ning evib vaid poliitilise ärapanemise eesmärki, nagu selliste asjade puhul ikka.
Helme on ajakirjandusele öelnud, et mitte üheski Moskva rahaasju puudutavas auditis ei tehtud talle etteheiteid. Need auditid on arhiivides alles ja Ekspress otsis need välja.
Väiksemat segadust tuvastati (näiteks esines puudusi dokumentatsiooni vormistamisel), kuid ükski apsudest polnud aga nii suur, et lõppenuks suursaadiku tagasikutsumisega.
Riigikontrollist vastati Uuele Uudistele, et 1996. aasta kontrollimine tõi tõepoolest välja Moskva saatkonnas probleeme eeskätt raamatupidamisarvestuses ning selles osas on Eesti Ekspress on peakontrolöri otsust korrektselt tsiteerinud. Toonased auditimaterjalid on kättesaadavad Riigikontrolli veebilehe kaudu.
„Kuid välisministeeriumi käsitlevates kontrolliaktides ja lisamaterjalides aastatest 1996-2002 + säilinud tööpaberites ja muudes materjalides ei ole fikseeritud Mart Helmega seotud väidetavat juhtumit, nagu kirjeldas välisministeeriumi endine kantsler Indrek Tarand oma artiklis Eesti Ekspressis möödunud nädalal,“ lausus Riigikontrolli nõunik Toomas Mattson.
„1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses Riigikontrollis töötanud ja välisministeeriumi kontrollimisega kokku puutunud inimesed mäletavad, et 1990ndate teisel ja 2000ndate alguses oli välisministeeriumi ja saatkondade (ja mitte ainult välisministeeriumi) raamatupidamises ja muus arvepidamises veel üsna palju segadust, keskset ja tervikpilti võimaldavad IT-süsteemid olid veel üles ehitamata. Toona hoiti nt dokumente laiali eri saatkondades ning keskne ülevaade välisministeeriumi peamajas oli lünklik, Riigikontroll auditeeris saatkondi kohapeal harva, see tulenes juba toonastest nappidest ressurssidest,“ lisas Mattson.
Ta ütles, et kas selle väidetava Indrek Tarandi kirjeldatud Mart Helme juhtumi kohta on mingeid kirjalikke materjale välisministeeriumis või kusagil mujal, ei ole Riigikontrollile teada. „Riigikontrollis selliseid materjale ei ole,“ rõhutas Mattson.
Samas on ka teada, et auditis käsitletav periood puudutab aastat 1995 ja varasemat aega, kuid Mart Helme läks saadikuks alles 1995 aasta aprillis ja just nimelt hakkaski seda bardakki seal likvideerima, millele Riigikontroll tähelepanu juhtis.
Kõik see, millest artiklis juttu, puudutab olukorda, mis oli tekkinud eelmise saadiku ajal ning mis oli suuresti veel nõukogude aegne pärand.