Riigikontroll: valitsuse suutmatus on viinud riigi kinnisvarareformi läbikukkumiseni

Riigikontrolli hinnangul pole valitsus 15 aastaga riigi kinnisvarapoliitikas üksmeelele jõudnud, mistõttu kinnisvara valitsetakse killustatult, selle kasutamine on ebatõhus ja hoonete korrashoiuks vajalike tööde maht ehk remondivõla suurus ulatub juba 500 miljoni euroni.

“Riigi kinnisvarareformiga toimunu on näide sellest, kuidas probleeme on esinenud nii muudatuste algatamisel, rakendamisel kui ka lõpetamisel. Riigi hoonestatud kinnisvaraga seotud probleemid on olnud teada juba väga pikka aega, kuid jätkuvalt pole kokkulepet, kuidas neid lahendada,” ütles riigikontrolör Alar Karis.

Karis tõi välja, et valitsusel puudub ülevaade, kui palju ja millist kinnisvara riigil oma ülesannete täitmiseks vaja läheb ning kuidas hoonete kordategemist rahastada. Valitsuse tasandil üksmeele puudumise tõttu on riigi kinnisvarareform arenenud paljuski koordineerimatult, ministeeriumide arusaam ja praktika riigi kinnisvara kasutamisel on erinevad, märkis riigikontrolör.

2001. aastal algatas valitsus riigi kinnisvarareformi, mille eesmärk oli jätta riigiasutuste kasutusse vaid riigi ülesannete täitmiseks vajalikud hooned ja teha need korda. Riigi kinnisvara keskseks haldajaks pidi saama selleks otstarbeks asutatud riigile kuuluv äriühing Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS).

Reform nägi ette, et riigiasutused annavad aastaks 2003 pea kogu hoonestatud kinnisvara RKAS-i omandusse ning üürivad oma ülesannete täitmiseks vajaliku pinna RKAS-ilt põhiliselt turutingimustel tagasi.

Reformi üheks peamiseks ootuseks oli teha riigi hoonestatud kinnisvara RKASi kaudu raha laenates korda nii, et see ei mõjutaks riigi võlakoormust ega eelarvetasakaalu, kuna RKAS-i ei arvatud asutamisel valitsussektori osaks. Muudatusest oodati aga ka tõhusamat ruumikasutust, kinnisvara professionaalsemat haldamist ja seeläbi kinnisvara korraspidamisega seotud kulude kokkuhoidu.

Riigikontrolli hinnangul ei ole 2016. aasta seisuga reformi lõpuni viidud ega selle eesmärke saavutatud. RKAS-ile on üle antud vaid umbes 25 protsenti riigiasutuste kasutuses olevast pinnast.

Riigikontrolli analüüsitud 11 kinnisvaraobjekti näitel ei ole oodatavat kokkuhoidu saavutatud, kulud kasvasid asutuse eelarves pärast RKAS-iga üürilepingute sõlmimist ja kaheaastase üleminekuperioodi lõppu keskmiselt veidi enam kui 2,5 korda.

Vaadeldud objektidega seotud kulude kasvu peamiseks põhjuseks oli kinnisvara rahastamismudeli muutus: lisaks kuludele, mida asutused ka varem kandsid, on tulnud RKAS-ile maksta turutingimustele vastavat üüriraha, täiendava kuluna tuleb käsitleda ka tasu haldusteenuse eest ja regulaarseid makseid jooksva remondi kuludeks.

Riigikontrolli hinnangul on reformi eesmärkide saavutamata jäämisele peamiselt aidanud kaasa asjaolu, et valitsus pole 15 aasta jooksul riigi kinnisvarakasutuse ühtsetes ning selgetes tegevustes üksmeelele jõudnud. Riigi kinnisvarakasutuse reform on arenenud sisuliselt koordineerimatult, aeglaselt ja prognoosimatult, sõltudes ministeeriumide üksikotsustest.

Riigil puudub ka selge pilt kinnisvarakuludest: kui RKAS-il kui kompetentsel kinnisvarahaldajal on ülevaade neile üle antud kinnisvarast väga hea, siis üle andmata kinnisvara kohta on andmete koondamine keerukas, info kohati puudulik.

Seega soovitab riigikontroll auditis valitsusel selgitada välja ja otsustada, kui palju ning millist kinnisvara riik oma ülesannete täitmiseks vajab ja kuidas vajalike hoonete kordategemist rahastada. Samuti soovitas riigikontroll kinnitada pinnakasutuse hoonete tõhusa kasutamise ühtsed eesmärgid kõigile valitsemisaladele.

Värskeima riigi kinnisvara valitsemise koondaruande kohaselt on riigiasutuste omanduses 1,6 miljoni hektarit maad ning 2453 hoonet või hooneosa pindalaga enam kui 1,5 miljonit ruutmeetrit.

UU

Riigikontrolör Alar Karis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees