Roland Tõnisson: “liberaalid“ sülitavad kristlusele näkku

Süüria kristlased palmipuudepüha jumalateenistusel.

Teoloog ja literaat  Roland Tõnisson kirjutab sellest, kuidas kristlus on võitluses vaenujõududega üksi jäetud. Veelgi enam, liberaalsed jõud lausa ässitavad vastalisi tema kallale.

“Kui Uus-Meremaal tapeti märtsi keskpaigas mošees mitukümmend moslemit, oli see kindlasti koletu kuritegu. Osutamaks oma solidaarsust kannatanutega riietas sealne naispeaminister Jacinda Ardern end burkasse ja kogu progressiivne maailm avaldas oma nördimust toimunu üle.

Austraalia peaminister Scott Morrison avaldas uusmeremaalastele kaastunnet ja teatas, et Austraalia lipud langetatakse ohvrite mälestuseks poolde masti: „Me ei ole ainult liitlased, me ei ole ainult partnerid, me oleme perekond. See on nii kurb ja muserdav meeldetuletus kurjusest, mis võib meid alati ümbritseda.” Eesti toonane välisminister Sven Mikser ühines kaastundeavaldustega.

On väga kosutav näha, et vägivald mõistetakse hukka. Teisiti ei saakski. Ometigi jääb mulje, et progressiivsete globalistide jaoks ei ole kõik inimesed sugugi võrdsed, kuigi nad seda deklareerivad igal sammul. Meie omadki sotsid vilistavad Eestis vohava vaesuse peale. Sotside esinumber europarlamendi valimistel Marina Kaljurand on tõdenud ausalt: „Tänapäeval ei ole sotsialistide põhihuviks mitte varanduslik ebavõrdsus, vaid vähemusgruppide õigused.

Seepärast on mõistetav ka ükskõiksus kristlaste vaenamise suhtes. Praktiliselt mitte kedagi Euroopas ei huvita see, et usulise tagakiusamise ohvritest on 80% kristlased. Vastavale tulemusele on tulnud Suurbritannia peaministri Jeremy Hunti poolt tellitud uurimus (https://christianpersecutionreview.org.uk/interim-report/). Selles tõdetakse, et suur enamus tagakiusatuid on kristlased, repressioonide hulk on suurenenud ja nende olemus muutunud koletislikumaks.

Sõltuvalt maast ja piirkonnast võib tagakiusamine olla stiihiline või ka riikliku poliitika osa. Kristlaste olukorda nähakse selles uurimuses väga kriitilisena. Organisatsioon „Open Doors“, mis tegeleb tagakiusamiste avalikustamisega ja vaenatute abistamisega kinnitab, et praegu on maailmas umbes 245 miljonit kristlast, kes kannatavad tugevate repressioonide all.

Halvim on olukord Põhja-Koreas, sellele järgnevad Afganistan ja Somaalia, kuskohast Euroopa võtab hoolega vastu moslemitest põgenikke. Äärmiselt halb on olukord ka Nigeerias. Viimases tegutsevad aktiivselt islamistlikud rühmitused, kes hävitavad kristlasi külade kaupa. Käesoleva aasta veebruaris – märtsis mõrvasid Fulani grupeeringusse kuuluvad islamistid Nigeerias umbes 120 kristlast, progressiivne maailm,  aga ei viitsinud selle peale kulmugi kergitada. Keegi ei langetanud lippe, keegi ei vahetanud kostüümi.

Kiiresti tõuseb vaenajate „esirinda“ ka India, kus 29 osariigist kaheksas on välja antud seadus, mis keelab pöördumise kristlusesse. Maapiirkondades hävitatakse kirikuid, tapetakse vaimulikke ja ilmikuid. Naisi ja lapsi vägistatakse kartuseta karistuste ees.

Hiina kasutab vaenamiseks uusimat jälgimistehnoloogiat. Igasugune usuline tegevus on riigi erilise tähelepanu all. Kui aastal 2017 kannatas vaenamise all umbes 20% Hiina kristlastest, siis aastal 2018 juba 50%.

Venemaal Dagestanis ja Tšetšeenias sooritavad islamistid rünnakuid kirikutele.

Eelmisel nädalal tapeti Süürias al-Suqaylabiyah linnas pommirünnakus viis last ja naine, pühapäevakooliõpetaja, kes neile lastele tundi läbi viis. Al-Suqaylabiyah on ortodokssete kristlaste poolt asustatud linn, mis on välisriikide poolt finantseeritud moslemitele tublisti vastupanu osutanud.

Selliseid rünnakuid on maailmas iga päev ja nendes tapetakse iga päev arvatavalt 15-50 ristinimest. Mitte ükski „tsiviliseeritud“ Lääne-Euroopa riik ei ole teinud seda märkamagi. Kõlkapükslikult lõdisetakse oma koduski moslemite eest, keda oma toidulaua äärde on kostile kutsutud ja kes on kiirelt hakanud kogu elamispinna peremeesteks. Ainus riik Euroopas, mis on konkreetselt lubanud aidata tagakiusatud kristlasi, on Ungari, kellelt kogu Euroopal on mitmes muuski asjas põhjust eeskuju võtta.

EKRE on ainus erakond Eestis, kellest võib loota, et ta ka tegelikult koalitsioonis olles võtab ette siinkirjeldatud ülimalt valusa ja äärmiselt olulise probleemi tõstatamise. Teised ei ole peale sisutühjade deklaratsioonidega millegi muuga silma paistnud.

Kui Eesti riigil on olnud raha toetada NO-„teatrit“ ja lennutada väljamaale suguelundeid demonstreerivaid „kunstinäitusi,“ siis on järelikult vahendid olemas. Kui koalitsioon saab korralikult tööle pandud, siis peaks olema ka võimalust reformi-sotside nukra pärandi likvideerimiseks.

Üheks oluliseks põhisambaks selles peabki saama meie tsivilisatsiooni ülesehitamine ja mentaalsest saastast puhastamine esiteks meie oma riigi piires. Sotside-reformi hävitustöö Eesti inimeste meelte ja südamete purustamisel on kestnud liiga kaua. Kuidas on see neile endile mõjunud, oleme saanud näha kasvõi Riigikogu infotunnis, kus nende keeled on välja toonud selle, mida süda on täis – küünilise, kibestunud sarkasmi, mis hoolib vaid isiklikust kasust. Põhimõtted on sellisel ellusuhtumisel vaid risuks jalus.

Kui räägime murest kristliku tsivilisatsiooni pärast, siis peavad sellel järgnema ka teod. Usk ilma tegudeta on surnud, nagu me loeme Pühakirjast. EKRE-l on tahet ja visiooni oma usk ka tegudeni viia. Jõudu selles olulises töös!”

Kommentaarid