Rootsi ajakiri naeruvääristab parvlaev Estonia hukust vändatud telesarja

Eesti,
Vigastus Estonia laevakeres.

Rootsi uuriva ajakirja Filter detsembri/jaanuarinumbri esikaanel on lause, mis käib Estonia hukust vändatud telesarja kohta: „Nii pandi kolm valitsust ja miljonid rootslased uskuma, et üht vandenõuteooriat Estonia kohta tuleb võtta tõsiselt“.

 

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Mahukas uuriv artikkel pealkirjaga „Meelepete“ võtab tähelepaneliku vaatluse alla sügisese telesarja „Estonia – leid, mis muudab kõike“, mille režissöör Henrik Evertsson pälvis Rootsis Bonnieri Suure ajakirjandusauhinna „Aasta paljastaja 2020“.

„Filtri peatoimetaja Mattias Göransson ja reporter Fredrik Fahlman on artiklis paljude näidete varal selgitanud, kuidas laevahuku käsitlusse on tekkinud eelarvamusi ja moonutusi, mida telesarjas kasutatakse. Alustanud selgitusega, kuidas ja miks Estonia hukkus, ning tutvustanud põgusalt eri huvirühmi laevahuku uurimise ajal, jõuavad ajakirjanikud sarja autoriteni,“ refereeris merendusajakirjanik Madli Vitismann BNS-ile Filtri kaanelugu.

Ilmneb, et paljud praegugi meedias käredalt esinevad inimesed võtsid positsioonid sisse juba enne, kui laevahuku uurimiskomisjon oma töö lõpetas. Põhjalikumalt on käsitletud kauaaegse teleajakirjaniku Lars Borgnäsi varasemat tööd Rootsi televisiooni uurivates saadetes, millest kasvas välja praegugi Rootsi Televisioonis näidatav „Uppdrag Granskning“. Lars Borgnäs, kelle töös oli alates 1980. aastatest kuni pensionile jäämiseni mitu suurt teemat kuni Olof Palme mõrvani, klammerdus kohe ka Estonia huku külge. Tema hääl raamistab telesarja osi ning esitab kahtlusi vahetekstides, ent toodud näidete kohaselt heitis ta varemgi kõrvale faktid, kui need tema ülesehitatud lugudesse ei sobinud. Fakte polnud tarviski, kui kahtlust sai tekitada nentides, et küsimusele vastust ei saanud, järelikult midagi varjatakse. Filtri ajakirjanike intervjuusoovile vastas ta eitavalt, meenutades varasemat kokkupuudet peatoimetajaga, kui oli ilmnenud, et tema tollane leid – radari automaatvastaja, mis pidi osutama allveelaevale –, osutus vanaks granaadiks.

Sel ajal, kui rahvusvaheline laevahuku uurimise komisjon alles redigeeris ja tõlkis lõpparuande teksti, oli Lars Borgnäs juba küsinud laevahuku kolmanda aastapäeva telesaates: „Kas see on tõde katastroofi kohta?“ ja seadnud lõpparuande ka hilisemates saadetes kahtluse alla.

Samuti tutvustatab Filtri kaanelugu Lars Ångströmi, Jutta Rabe ja põgusamalt omasteühingu SEA esimehe Lennart Berglundi tegevust – neil kõigil on telesarjas tähelepanuväärne roll. Artiklis lahatakse igas sarja osas kasutatud võtteid dramaatika lisamiseks, kuni viiendas osas, mis tutvustab leitud auku laevakeres, räägivad filmitegijad endale vastu. Auk ei olevat saanud merepõhjas tekkida, sest enne vraki katmist tehtud uuringud näitasid pehmet savi. Kuid auk olevat avastatud sellest vraki osast, mis polnud varem ligipääsetav, järelikult polnud uuritud ka merepõhja selle all.

Filtri ajakirjanikud vestlesid ka Eesti ekspertidega, kelle memo avaldamine äratas oktoobris tähelepanu kogu Rootsi ajakirjanduses. Üksikasjalikumalt on artiklis kirjeldatud stseeni, kuidas Eesti eksperdid üldse kaht auku vrakis näha said. 18. septembril, kui nad olid sõitnud Oslosse, näidati neile allveevideot auguga, selle 3D-mudelit ja intervjuud Trondheimi ülikooli professori Jørgen Amdahliga. Eksperdid märkasid kohe asjaolusid, mis rääkisid kokkupõrkeversioonile vastu: laevakerel polnud värvikriimustusi ja auk oli circa 45-kraadise sisenemisnurga all ahtrist. Kui miski oli Estoniat ramminud, pidi see tulema tagantpoolt ja laeva kiirust arvestades olema suure kiirusega. Eksperdid ütlesid, et auk on tõenäoliselt tekkinud kokkupuutest merepõhjaga, ja palusid näha veel allveevideoid, kuid neid ei näidatud. Kohtumise lõpus kohvipausi ajal ütles üks eksperte, et on välistatud, et mõni laev võis teha Estonia keresse augu, tekitamata kerele kriimustusi. Ilmselt lootes, et rohkem auke võib eksperte kallutada kokkupõrketeooria poole, andsid filmitegijad alla ja näitasidki neile teist videot, milles oli pikem auk ahtri pool. Kuid sellel videol nägid eksperdid, et merepõhi polnud pehme, nagu filmitegijad väidavad, vaid üsna kõva ja teravate ebatasasustega. Seega välistas teine video esimesega esitatud stsenaariumi.

Kuigi filmitegijate esitatud andmete kontrollimine võib võtta pikka aega, juhivad Filtri ajakirjanikud tähelepanu asjaolule, et sarja tendentslikkuse märkamiseks pole vaja süvaanalüüsi. Läbi kõigi viie osa kordub sõnum, et laevahuku põhjus ei pea paika, kuid seda ei tutvustatagi. Samas välistavad telesarja mitu väidet üksteist. On välistatud, et Estonial toimus plahvatus ja laevale sõitis ühtlasi otsa ka allveelaev. Sara Hedreniuse mälestus kahest sõjaväeveoautost ei ilmne ei tema politseile antud tunnistusest ega enam kui 300 varasemast intervjuust, vaid osutab pigem niinimetatud Felixi raportile.

„Kas venelased uputasid laeva, et peatada Rootsi agente või Eesti maffiat? Võib-olla mõlemat,“ ironiseerivad ajakirjanikud.

Ka sarjas kasutatud tõendite esitus ei sobi kokku. Kui vraki katmine ja hauarahu osutavat varjamisele ja varjamine peaks omakorda osutama sellele, et laevahuku ametlik põhjus ei pea paika, siis kuidas sobib sellega kokku, et vrakki ei kaetudki ja mitu sukeldumisekspeditsiooni on kõigest hoolimata toimunud, seal hulgas filmitegijate endi oma, küsib Filter.

Filtri ajakirjanike intervjuu Henrik Evertssoniga juhatab sisse teadmine, et Jutta Rabe on režissöörile „väga suurte teadmistega allikas“ ning Lars Borgnäs „väga heade teadmistega, eriti laevahuku lõpparuandest, mida ta püüab selgitada“.

Küsimustele, mis puudutavad sarja möödaminekut vöörivisiiri põhjustatud laevahukust ja sarja neutraalsusest, vastas Henrik Evertsson: „Olen väga uhke selle ajakirjanduslikkuse üle, mida oleme kasutanud. Püüame valgustada kõike. Peab tegema ajakirjandusliku valiku, milliseid vaatevinkleid võib olla, kuid arvame, et valik, mille tegime, on õigustatud ja oleme selle üle väga uhked.“

Ajakirja juhtkirjas selgitab peatoimetaja Mattias Göransson, kuidas inimeste mälestused võivad ajas muutuda, kuidas sinna võib detaile lisanduda ja milliseid asjaolud võivad inimese jaoks ta jutustust täiendada, kuni see muutub talle endale järjest veenvamaks. Moonutused, mis võivad tekkida kõigil, lähtuvad sellest, mida juba teame, või sellest, mis kinnitab senist uskumust ja laseb kõrvale heita kõik, mis selle vastu räägib. Ent filmitegijad on seda ignoreerinud, mis on lasknud neid tõelise kommikoti kallale: ”Tuhandetest andmekübemetest võib üles korjata just need, mis osutavad kindlasse suunda. /…/ Lisa sellele osav redigeerimine, tundeist tulvil pildid ja meeleolu loov muusika – ning sind võidakse nomineerida ka Suurele ajakirjandusauhinnale.”

Filtri teatel algab protsess süüdistusega hauarahu rikkumises sarja režissööri Henrik Evertssoni ja allveeoperaator Linus Anderssoni üle Göteborgi linnakohtus 20. jaanuaril.

BNS

LOE LISAKS

Eesti on valmis alustama Estonia vraki uurimist allveerobotiga

Martin Helme: Meil on õigus ja kohustus Estonia kohta tõde välja selgitada

 

 

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused