Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ruuben Kaalep: Euroopa rahvad on loonud unikaalsed kultuurid koos unikaalsete väärtushinnangutega ja see on põhjus, miks Euroopat hoida ja kaitsta

-
11.12.2019
Laadime sisu...

Teisipäeval pärast peaministri ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe kõnesid Riigikogus võttis samal teemal EKRE nimel sõna saadik Ruuben Kaalep.

„On hea meel tõdeda, et Vabariigi Valitsuse poliitika Euroopa Liidu suunal lähtub neistsamadest rahvuslikest ja traditsioonilistest väärtustest, mille eest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on oma loomisest peale võidelnud. Need on samad väärtused, mis on kirja pandud meie põhiseaduses ja 2003. aasta rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täienduses.

Eesti riik saab eesti rahvust, keelt ja kultuuri hoida üksnes iseseisva ja suveräänsena ning ükskõik millisesse rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine peab meie iseseisvust ja suveräänsust tugevdama. Just sellest lähtuvalt kiitis Eesti rahvas 2003. aastal heaks Euroopa Liitu astumise, teadmises, et kuulume rahvusriikide liitu, kus säilib iseseisvus ja toimub majandusalane koostöö, ja just nendel tingimustel saame ka edaspidi Euroopa Liitu kuuluda.

Sel põhjusel on ka ülioluline, et kliimaneutraalsuse vallas jääb liikmesriikidele õigus ja võimalus langetada ise sobivaid valikuid. See võimaldab meil muuhulgas kasutada kohati põhjendamatut hüsteeriat Eesti hüvanguks: näiteks tugevdada siseriiklikke raudteeühendusi raudteede elektrifitseerimise ja suletud liinide taastamise kaudu, mis on paljude Eesti piirkondade elu jaoks hädavajalik.

Peaminister rõhutas väga õigesti, et Eesti jaoks on vaja sellist Euroopat, mis on maailmas mõjukas ja ühtne ning väärtuspõhine. Just nimelt, meil on vaja Euroopat, mis seisab ühtsena samade väärtuste eest, millele on rajatud Eesti riik: rahvusriiklus, rahvaste enesemääramine, traditsioonide austamine, side esivanematega ning nende pärandi hoidmine.

On ülimalt tähtis mõista, et Euroopa ega Euroopa Liit ei koosne üksnes süsteemidest ja institutsioonidest, vaid eelkõige Euroopa rahvustest. Meie väikerahvana teame hästi, kui oluline on säilitada oma rahvuslikku, kultuurilist ja geneetilist pärandit, ja Eesti peab olema valmis tegema Euroopas koostööd kõigiga, kes jagavad sarnaseid väärtusi.

Kui Euroopa on ühtne, ei saa Euroopa tulevikku määrata üksnes läänepoolsed suurriigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, vaid samuti Poola ja Ungari, Eesti ja Läti, aga ka näiteks Ukraina ja Gruusia. Just seetõttu rõhutas peaminister väga õigesti ka idapartnerluse tähtsust kogu Euroopa jaoks.

Üks suuri ohte Euroopa rahvaste vabadusele on imperialistlik Venemaa. Olukorras, kus Ukraina on rahu nimel sunnitud tegema moskoviitide hordidele territoriaalseid järeleandmisi, vajab üle viie aasta vabaduse eest võidelnud ukraina rahvas kogu Euroopa toetust. Kui me ei peata idapoolset sissetungi Ukraina piiridel, langevad selle ohvriks järgmised ja järgmised Euroopa rahvad ja nende vabadus.

Teine, sellega võrreldav oht on läänepoolne sissetung kontrollimatu massiimmigratsiooni näol, mis seniste mastaapide jätkumisel ähvardab muuta Euroopa põlisrahvad vähemuseks oma maal. Nagu mainis ka peaminister, on käsitlus vabadusest ja inimõigustest eri maailma osades väga erinev. Need väärtushinnangud ja maailmatunnetus, mis on omased Euroopa rahvastele, ei pea olema ja ei saagi olla samad, mis kehtivad Aafrikas või Aasias. Euroopa rahvad on loonud unikaalsed kultuurid koos unikaalsete väärtushinnangutega ja ka see on põhjus, miks Euroopa rahvaid hoida ja kaitsta.

20. sajandi suurim mõtleja, suur eurooplane Martin Heidegger kirjutas Teise maailmasõja eelõhtul sellest, kuidas tema ajal nii kommunistlikku Ida kui ka liberaaldemokraatlikku Läänt valitsenud ideoloogiad tegid sama fundamentaalse vea: mõlemad nägid maailma kui inimesele kasutamiseks antud ressursside kogumit.

Heidegger nägi, et see ei viinud üksnes keskkonna arutu hävitamise, vaid ka inimese autentse olemise viisi hääbumiseni. Aga Heidegger ei olnud tehnoloogiavastane, vaid vastupidi: ta uskus, et ainus lahendus seisneb tehnoloogilise tsivilisatsiooni integreerimises rahvuslike müütide ja arhailise väärtussüsteemiga, oma juurte taasavastamises. Ja need 80 aastat tagasi kirja pandud mõtted on ka 21. sajandi Euroopa suurimaks katsumuseks.

Soovin Vabariigi Valitsusele palju jõudu, et seista Euroopa Liidus meie ühiste väärtuste ja Eesti iseseisvuse eest!“

Ruuben Kaalepi kõnet saab videona näha SIIT