04.11.2019
Pildil: tuareege peetakse Aaafrika standardite järgi valgeteks. (AFP/Scanpix)
Kolmapäeval toimub Riigikogu saalis hääletus Eesti sõdurite Mali missioonil osalemise jätkamise üle. EKRE saadik Ruuben Kaalep meenutab sellega seoses veidi Mali riigis käimasoleva konflikti olemust.
Mali riik loodi 1960. aastal. Alates sellest ajast on Mali poliitikas läbivalt domineerinud lõunapoolsed mande hõimud. Samal ajal on Mali hõivanud ka tohutud kõrbealad riigi põhjaosas, kus elavad hoopis teised põlisrahvad, kellest tuntuimad on berberite hulka kuuluvad tuareegid. Tuareegid on tõeline põlisrahvas, kes on elanud oma ajaloolisel asualal ligi 10 000 aastat – seega võiksime neid kutsuda ka Sahara soomeugrilasteks.
Tuareegid on alati pidanud vabadust ülimaks õnneks ja juba kaks aastat pärast Mali riigi loomist algas nende võitlus iseseisvuse eest. Viimaste aastate suurim tuareegi ülestõus algas 2012. aastal, kui kuulutati välja iseseisev Azawadi riik.
Toona pakkusid Mali režiimile ja koloniaalriikide tõmmatud ebaloomulike riigipiiride säilimisele sõjalist toetust Prantsusmaa ja USA, põhjendades seda islamistlike rühmituste levikuga Saheli regioonis. Tegelikult on islamismi levikule selgelt kaasa aidanud just tuareegide iseseisvuse mittetunnustamine lääneriikide poolt. Samuti on Prantsusmaal selles konfliktis selgelt mängus omakasupüüdlikud huvid, mis puudutavad piirkonna uraanimaardlaid ning Prantsusmaa poolt garanteeritud ja euroga seotud Lääne-Aafrika frangi säilimist.
Mali riigile saadetavat sõjalist abi kasutatakse muuhulgas sõjakuritegude toimepanekuks ja etnilise puhastuse läbiviimiseks. Ruuben Kaalep loetleb siinkohal mõned näited Mali valitsusvägede sõjakuritegudest, mille toimumist on kinnitanud rahvusvahelised organisatsioonid nagu Amnesty International ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus:
22.02.2012: Mali armee korraldas Kidali regioonis valimatud kättemaksurünnakud tsiviilelanikkonna vastu.
2.04.2012: Mali sõdurid vahistasid ja hukkasid Sévaré linnas 4 tuareegi päritolu riikliku julgeolekuteenistuse töötajat.
18.04.2012: Mali sõdurid mõrvasid Sévaré linnas kolm tsiviilelanikku, keda süüdistati iseseisvusliikumise toetamises.
04.2012: Samas Sévaré linnas mõrvasid sõdurid kolm inimest, nende seas olid tuareegi rahvusest Mali armee sõdur Rouma Ag Ahmed ja kaks identifitseerimata tsiviilelanikku.
Kevad 2012: üle riigi vangistati tuareegi rahvusest inimesi, keda kahtlustati ebalojaalsuses.
8. september 2012: Mali sõdurid hukkasid Dogofry külas 16 relvastamata palverändurit, kes olid teel Bamakosse.
2012-2013: Mopti linnas hukati Mali sõjaväebaasis hulk fulani rahvusest tsiviilisikuid, sõjakuriteo motivatsioon oli etniline ja rassiline.
2012-2013: Sévaré linnas hukati sõdurite poolt mitu inimest ja nende kehad heideti linna keskel asuvasse joogiveekaevu.
28.01.2013: Pärast Timbuktu vallutamist Mali ja Prantsuse vägede poolt algas valitsusvägede poolt kohaliku tuareegi ja araabia elanikkonna tagakiusamine.
„Tahaksin kõigile panna südamele, et kaaluksime hoolega oma valikut ülehomsel hääletusel. Ühe põlisrahva vabaduspüüete brutaalne mahasurumine ja neokolonialistlikus afääris osalemine ei saa olla kooskõlas meie väärtushinnangutega. Nagu tuareegid, oleme meiegi väikerahvas, kes on pidanud aastasadu oma iseseisvuse eest võitlema,“ rääkis Kaalep Riigikogu vaba mikrofoni kõnes.
„Kui Eesti jätkab Mali režiimi sõjalist toetamist, oleme meiegi osalisteks tuareegi rahva iseseisvuslootuste hävitamise tragöödias. Kasu, mis me sellest saame, on minimaalne ja ei kaalu eales üles meie põhimõtete reetmise hinda,“ lisas ta.
„Tahaksin loota, et ülehomsel hääletusel jääb võitjaks rahvaste enesemääramise põhimõte. Samuti usun, et Mali missiooni ei saa mitte kuidagi heaks kiita ka need head kolleegid, kes usuvad inimõigustesse. Seega kutsun üles auväärt Riigikogu mitte andma luba Eesti Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamiseks Malis. Ainult nii saame väärikalt seista ühe iidse põlisrahvana teiste seas,“ lõpetas Ruuben Kaalep. Tegu on tema isikliku, mitte kogu fraktsiooni seisukohaga.
Uued Uudised soovitavad lisa lugeda 2018. aasta mai-juuni “Horisondist”, kus Andrus Mölderi loos “Tuareegid – Aafrika riigita rändrahvas” kirjutatakse muuhulgas ka sellest, kuidas uraanikaevandused on Nigeri tuareegide asualal ökokatastroofi põhjustanud.
Seal on ka lause: “Mali mustanahaliste elanike viha tuareegide vastu on kasvanud nii suureks, et tuareegide peksmised, sandistamised, vägistamised ja tapmised on peaaegu igapäevased. /…/ Igaüks, kes peab ennast tuareegiks, on Nigeri keskvõimude jaoks automaatselt kurjategija.” (Ka Niger on Barkhane missiooni piirkond).
Pildil: tuareege peetakse Aafrika mõiste järgi valgeteks. (AFP/Scanpix)