Saade “Otse uudistemajast” paiskas õhku hunniku selgeid valesid

Rain Kooli juhitavas ERR-i veebisaates rääkisid poliitikateadlane Tõnis Saarts ning mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo kokku terve rea kallutatud seisukohti ehk lihtsamalt öeldes rumalusi.

Saarts väidab, et EKRE ei olevat valitsuserakond ja ta ei pidavat ei pidavat kinni koalitsioonireeglitest, mis on täiesti vale. Kui valitsusliidu tegemistesse ei sekkuta, siis käib seal tõsine töö.

Pigem on asi selles, et normaalses ühiskonnas lastakse valitsusel normaalselt töötada. Eestis aga on EKRE võetud ärategemise eesmärgil kõrgendatud meediajärelvalve alla ja iga ütlus, mis öeldakse välja kasvõi erakonnakaaslaste kohtumisel, võimendatakse üle, ning opositsioon asub selle najal koalitsioonipartnereid tümitama – kuidas te saate olla koos kellegagi, kes nii ütleb?!

Hea näide on Mart Helme jutt rahvuskonservatiivses raadiosaates “Räägime asjast” Sanna Marini kohta – see saade on kogu aeg olnud vaid EKRE toetajate lemmik ja kui meediahüäänid seda skandaali otsides pidevalt ei jälgiks, olekski kogu jutt jäänud ühe erakonna toetajate niiöelda siseruumi. Rahvuskonservatiivid arvavadki isekeskis, et äärmusvasakpoolseks muutunud Soome valitsus läheb valet teed.

Mistahes infotunnid või päringud aga käivad nii, et opositsioon taob tuima järjekindlusega mingeid rumalusi, oodates, et EKRE inimestel sellest nikerdamisest küllalt saab ja nad ütlevad vastu räigema sõna – ja ongi uus põhjus rünnakuks käes.

Seega ei vaatle ennast politoloogiks pidav Saarts (kes on tuntud EKRE-vihkajana) sugugi mitte reaalseid poliitilisi protsesse, vaid käsitleb neid sellistena, nagu ise näha tahab.

Sama valed on ka Tarmo Jüristo jutud süüdistustest poliitilises korruptsioonis. “Ei mäleta, millal keskvalitsuses sellised asjad viimati päevakorras olid. Poliitiline korruptsioon on pigem olnud kohaliku omavalitsuse tasandi probleem pikka aega. Nüüd on tulnud keskvalitsusse ja just koos EKRE-ga,” väidab Jüristo.

Taust on taas sama, mis Saartsi jutulgi – mitte korruptsioon pole keskvalitsusse tulnud, vaid süüdistused väidetavas korruptsioonis. Rünnates EKRE ministreid, on kõik nende küsimärgi alla pandud tegemised tembeldatud poliitiliseks korruptsiooniks, kuigi seda momenti neis tegelikult pole ja kõik algatatud uurimised sumbuvad olematusesse.

Niinimetatud politoloogid täidavad poliitilist tellimust, olles hoopis ise politoloogia poliitiliseks korruptsiooniks muutnud.

Isamaalane Siim Kiisler aga väidab ERR-is, et EKRE pidavat otsustama, kas tahab olla protestipartei või tsiviliseeritud valitsuspartei. Tegelikult on valik teine: kas olla koos teistega stagneeruv peavooluerakond või proovida valitsuses midagi reaalselt ära teha, mis aga põhjustab “peenhäälestajate” raevukat vastupanu.

Helmedelt ja EKRE-lt oodatakse, et nad ei räägiks asjadest nii, nagu on, vaid et nad kirjeldaks kõike liberaalsetes värvides – ehk siis tahavad kiislerid, et EKRE soinistuks.