Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Saksamaa võõrtööliste nakatumine hoiatab – üleasustatud ühikad on suur ohukolle

-
11.05.2020
Võõrtööjõust rääkides käib jutt Eesti ettevõtjate puuduvatest töökätest, kuid peaaegu üldse ei räägita teisest osapoolest ehk neist, kes tulevad siia tööle – milline on nende siinne töömeheelu. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Eesti tööandjad jätkavad ka pandeemia ajal valitsuse survestamist, et neil lubataks välistööjõudu sisse tuua – aga kui palju hoolitsevad nad ise selle eest, et see viiruse levikut ei soodustaks?

ERR vahendab, et Saksamaal kasvab taas koroonanakatumiste arv – Robert Kochi Instituut teatas, et nakkuskordaja on tõusnud 1,1-le, mis tähendab, et 10 COVID-19-ga inimest nakatavad 11 inimest.

Saksamaa kõige rahvarohkemal liidumaal Nordrhein Westfalenis on ühes Coesfeldi tapamajas 1200 töötajast 200 andnud positiivse koroonatesti. Paljud neist on Ida-Euroopast pärit võõrtöölised, kes jagavad eluaset, kirjutab rahvusringhääling.

Ka Eestis elavad paljud ukrainlased päid ja jalgu pidi koos, et päris tuntavatelt eluasemekuludelt kokku hoida – sama tegid ju vähemalt alguses ka eestlased Soomes. See tähendab, et lisaks töökohal nakatumisele võib saadud nakkus laiali levida ka üleasustatud elukohas – taas võib eestlaste ja Soome näitel öelda, et üürikorterites elavad sageli koos ühe kandi inimesed, kes töötavad erinevates kohtades.

Võõrtööjõudu eelistatakse sageli just väiksemate tööjõukulude tõttu, mis tähendab, et kokku hoitakse ka sotsiaalsete kulude arvelt ehk võõrtöölistele otsitakse odav ühiselamu variant, kus neid on lõppkokkuvõttes palju koos. Või otsivad nood ise elamispinna, aga ikkagi ollakse seal suure kambaga, et vähem maksta. Pandeemia ajal on see suur ohutegur. Seda näitas ka Tartu ülikooli ühika juhtum, kus üleasustamist kindlasti pole, kuid paljude inimeste kokkupuude on reaalsus.

Eestis on palju räägitud võõrtööliste palgast, kuid peaaegu mitte sotsiaalsetest garantiidest – ja nende puudumise või vähesuse tõttu on ukrainlaste sissevedu veel tasuv. Kui võõrtöölisi tuleb rohkem ja nad vajavad juba ka kooli- ja lasteaiakohti, hakkab riik ettevõtjate tööjõuprobleemi kinni maksma. Ja kui ukrainlane on hea töömees ja leiab siinmail alalist tööd, minnes hiljem siiski kodumaale tagasi, hakkab Eesti riik talle kunagi ka pensioni maksma – nagu Soome eestlastele.

Praegu aga elavad ukrainlased väikeste kuludega ühikates ja see on ettevõtjatele kasulik. Pandeemia aga kipub kitsakohti välja tooma ja ka siin tuleb ettevõtjatel nende eest ühiskondlik vastutus võtta – võõrtööline pole siia saabunud kaks töökätt, vaid inimene, kelle käekäik on ka firma asi. Seda ka ühiskonna ees.