17.08.2020
Mart Helme
Uued Uudised avaldab Mart Helme vastulause Eesti Ekspressis Indrek Tarandi poolt levitatud laimule ja ajalehe enda jätkuloole nädal hiljem. Eesti Ekspress seda artiklit ei avaldanud, viidates asjaolule, et “sellel puuduvad vastulause tunnused”.
Eesti Ekspress kirjutas pärast Indrek Tarandi laimu jätkuvalt Mart Helme saadikuajast Moskvas, püüdes talle varju heita. Lugu kandis pealkirja “Dokumendid räägivad: Riigikontroll leidis Helme juhitud Moskva saatkonnast rohkelt vigu”. Avaldatu oli Riigikontrolli materjale, mis kõikidele kättesaadavad, samas polnud selle juurde küsitud Mart Helme kommentaari. Ka Tarandi kirja asjus küsiti kommentaari viimasel minutil ning see avaldati vaatamata nõudmisele avaldada see artikli juures, hoopis teisel küljel.
Seekord aga viitas artikli autor, nädalalehe peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler asjaolule, et Mart Helme selgituse puhul pole tegu vastulause, vaid kommentaariga ning Eesti Ekspress seda sellisel kujul vastulausena ei avalda. Niipalju siis liberaalide poolt paljuräägitud tasakaalust ja sõnavabadusest. Kusjuures Mart Helme vastus sisaldas ka Riigikontrolli kommentaari.
Siin Mart Helme kommentaar:
Eesti Ekspress jätkab Indrek Tarandi levitatud laimu lainel ning toetub Sulev Vedleri jätkuloos Riigikontrolli auditile, mis justkui peaks mulle varju heitma. Ja püüab kinnistada seda narratiivi ja toestada laimu, mida levitatakse seoses minu mõisa ehitusega. Aga asjad pole ligilähedaseltki nii, nagu välja paista püütakse.
Esiteks olgu märgitud, et audit on dateeritud mais 1996, aga mõisa ma ostsin kuu aega hiljem, ehk siis sama aasta juuni lõpus, remonditööd algasid seal aga alles 1997. aastal. Seega ei saa neid asju kuidagi seostada. Ja seega kogu selle ümber keerlev artikkel on algusest peale vale.
Teiseks, auditis käsitletav periood puudutab hoopis aastat 1995 ja veelgi varasemat aega, mil mina töötasin alles Välisministeeriumi kolmanda büroo juhatajana.
Kui mina 1995. aasta aprillis saadikuks läksin, polnud seal rangelt võttes tegemist mitte saatkonna, vaid ikka veel Eesti NSV alalise esindusega, mille juures töötas hotell, söökla, pesumaja, garaaž ja mõned muud väiksemad allüksused. Täiesti arusaadavalt ei olnud võimalik kõike ühe käeliigutusega kinni panna, kuid hoolimata kõigist raskustest oli 1996. aasta lõpuks kõik see kokku pakitud ja mitusada kohapealt palgatud töötajat koondatud. Kõige selle käigus likvideerisin ka kõik need puudused, milledele Riigikontroll tähelepanu juhtis.
On oluline märkida, et sisuliselt polnud tol ajal ükski Eesti Vabariigi saatkond korralikult komplekteeritud. Moskvas sattusin aga oma tegevusega kohe tule alla, sest Eesti ärimehed, kultuuritegelased ja muidu seiklejad olid kõik harjunud, et „postpredstvos” – nüüd siis saatkonnas – on võimalik öömaja saada, kõht täis süüa ja kõigele lisaks veel takistamatult ka saatkonna töötajate kabinettidesse jalutada, et seal siis mõnusalt small talki ajada. Ja nüüd, kujutage endale ette, tuleb keegi Helme ja lõpetab selle ära. Ennekuulmatu!
Olen seda kõike muide üksikasjalikult kirjeldanud oma raamatus „Kremli tähtede all“. Soovitan lahkelt tutvuda.
Ent tagasi Riigikontrolli auditi juurde. Tsiteerides Riigikontrolli nõunikku Toomas Mattsonit: „Välisministeeriumi käsitlevates kontrolliaktides ja lisamaterjalides aastatest 1996-2002 + säilinud tööpaberites ja muudes materjalides ei ole fikseeritud Mart Helmega seotud väidetavat juhtumit, nagu kirjeldas välisministeeriumi endine kantsler Indrek Tarand oma artiklis Eesti Ekspressis möödunud nädalal,.“
Isegi kui segadust oli – ja seda leidus tol ajal kõikjal – ei tuvastanud ei Riigikontrolli audit ega dokumente uurinud Eesti Ekspress mingeid seoseid minu poolt restaureeritava mõisahoone ja Moskva saatkonna remondi vahel. Ometi on püütud seda seost pahatahtlikult otsida ja levitada.
Olen seda mitu korda öelnud ja ütlen veel kord – mitte üheski Moskva rahaasju puudutavas auditis ei tehtud mulle etteheiteid.
Seega on kogu Indrek Tarandi ja Eesti Ekspressi poolt levitatud jutt rajatud järjekordselt valedele ning evib praegusel hetkel vaid ühte – poliitilise ärapanemise eesmärki.
1996. aasta kontrollimine tõi küll välja Moskva saatkonnas probleeme eeskätt raamatupidamisarvestuses, kuid nagu öeldud, puudutas see valdavalt minu eelset perioodi ja johtus kogu sellest kaootilisest olukorrast, mis ühest riigikorrast teise üleminekust tulenes. Oli ikkagi alles aasta 1995. Eesti taasiseseisvumisest oli möödas kõigest neli aastat. Ei olnud tollal valmis veel ei Eesti Moskva saatkond välisministeerium ega Eesti Vabariik, peenhäälestamisest rääkimata.
Toonased auditimaterjalid on, muide, kättesaadavad Riigikontrolli veebilehe kaudu ja on kindlasti ühed nendest dokumentidest, milledele tuginedes ma väidan, et mind laimatakse.
„1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses Riigikontrollis töötanud ja välisministeeriumi kontrollimisega kokku puutunud inimesed mäletavad, et 1990ndate teisel ja 2000ndate alguses oli välisministeeriumi ja saatkondade (ja mitte ainult välisministeeriumi) raamatupidamises ja muus arvepidamises veel üsna palju segadust, keskset ja tervikpilti võimaldavad IT-süsteemid olid veel üles ehitamata. Toona hoiti nt dokumente laiali eri saatkondades ning keskne ülevaade välisministeeriumi peamajas oli lünklik, Riigikontroll auditeeris saatkondi kohapeal harva, see tulenes juba toonastest nappidest ressurssidest,“ on kinnitanud ka Riigikontrolli nõunik Toomas Mattson, kelle sõnul Riigikontrollil pole mingeid selliseid materjale, mida kirjeldas Indrek Tarand seoses minuga.
Kui Indrek Tarand väitis, et justkui Eesti riigijuhid olla mätsinud kinni mingeid tolleaegse suursaadiku rahalisi kuritarvitusi ja järgmisel päeval teatas Toomas Hendrik Ilves, et Helme rahaasjadega oli probleeme, siis nii Tarand kui ka Ilves peaksid teadma, mis on ministri, kantsleri ja asekantsleri ülesanded, kohustused ja vastutus:
-ministeeriumi tööd korraldab ja otsustab valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi minister;
-ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib kantsler;
-kantsler korraldab ka ministeeriumi eelarvevahendite sihipärast jaotamist ja kasutamist;
-haldusküsimuste asekantsler suunab rahandusosakonna, haldusosakonna ja infotehnoloogia osakonna tööd.
Seega otsustavad, kinnitavad ja vastutavad ministeeriumi haldusalas eelarvevahendite kasutamise üle minister, kantsler, asekantsler ja haldusosakonna juht, aga mitte suursaadik.
Suursaadik tegeleb minimaalselt administratiivse tööga, tal puudub koguni võimalus omatahtsi rahade kasutamise üle otsustada!
Kõiki eelarvelisi otsuseid langetasid ja kinnistasid oma allkirjaga just need eelnimetatud (kõrged) ametnikud. Ainult nende loal, heakskiidul ja kinnitusel sai rahalisi toiminguid teha.
Ent veel valedest. Ilves väidab, et kutsus mind Moskvast suursaadiku kohalt enne tähtaega tagasi. Ei vasta tõele! Minu lähetust hoopis pikendati paari kuu võrra ja tagasikutsumise asemel asusin välisministeeriumi sisekonkursi järel tööle ministeeriumi asekantslerina.
Mis puutub aga Ilvese ütlusse, et tema kribu-krabu pättide (ehk siis minutaolistega) ei tegelenud, siis vabandust, aga kes väliseestlasena erastas endale Tallinna vanalinna EVP-de eest korteri, kes lasi mitmekümne tuhande krooni eest kinni maksta oma elamise Keila-Joal (sama tegi muide Indrek Tarand) ja kes istub tänase päevani Eesti maksumaksja turjal oma Ärma talu korruptiivsete susserdustega?
Kommentaarid, nagu öeldakse, on liigsed. Jääb vaid üle küsimus: miks seda kõike nüüd veerand sajandit hiljem tehakse?
Mart Helme