Siseminister Jaani oskas Riigikogus küsimustele tsiviilkaitse kohta vastates rääkida ainult ähmastest tulevikuplaanidest

Eesti,
©Scanpix
Siseminister Kristian Jaani jutust selgus, et selliseks olukorraks ei ole Eesti vähimalgi määral valmis. Pilt on illustratiivne.

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Rene Kokk siseminister Kristian Jaanilt tsiviilelanike kaitsmise plaanide kohta ja selgus, et on vaid hägusad plaanid, mis on suunatud peamiselt päästjate turvalisuse tagamisele, tegeletakse endiselt paberimajandusega, töötatakse läbi stsenaariume ja nii edasi, aga midagi reaalset endiselt ei tehta.

“Tulenevalt Ukraina sõjast, mida Vene Föderatsioon on alustanud Ukraina riigi vastu ja rahva vastu, on Eestis jälle väga teravalt päevakorda tulnud tsiviilkaitse ja meie võimekus pakkuda kaitset analoogsel juhul, mida loodame, et kunagi ei tule, ka Eesti rahvale. Hiljuti oli üks televisioonisaade, kus Päästeameti peadirektori asetäitja pidi kommenteerima ajakirjanike küsimusi meie tsiviilkaitsevõimekusest. Vastused ikkagi väga nigelad ja sellest tulenevalt on päris hulga inimesi minu poole pöördunud, et mis meil siin toimub. Kui Päästeameti peadirektor ei oska vastata elementaarsetele küsimustele, siis võikski nii öelda, et meil ongi asi kehvasti, aga mitte sihukest udujuttu rääkida. Ja siit küsin: milliseid ettepanekuid teie ametisoleku ajal on tehtud Päästeametile, parandamaks seda olukorda ja mida on ette võetud vahepeal selleks, et seda olukorda paremaks teha?” küsis Rene Kokk.

Siseminister Kristian Jaani vastas, et siiamaani on kõik erinevad ohustsenaariumid, sealhulgas, mis on elanikkonnakaitse vaatest tehtud, on põhinenud väga palju selliste ohustsenaariumide põhiselt, mis räägivad pigem hübriidohtudest, et mingisuguses piirkonnas tuleb suur hulk elanikke evakueerida teise Eesti piirkonda ja selle põhjal on tõepoolest tegevusi läbi viidud ja plaane tehtud. “Täna on selge pilt, et selliseid ohustsenaariumeid me peame muutma,” vastas Jaani.

Minister lisas, et laiapindse riigikaitse vaates olevat valitsus teinud põhimõttelisi otsuseid 140 miljoni ulatuses, milles on välispiiri väljaehitamine, kaks julgeolekupaketti, mis on käsitlenud laiapindset riigikaitset, kaitsekulusid, aga ka mittesõjalisi arendusvajadusi. “Olemas on see, et meil on jällegi hübriidohu vaates evakueerimiskohad 150 000 inimesele, need on üldjuhul rahvamajad, spordihooned, kultuurikeskused. Päästeamet on nüüd alustanud olemasoleva riikliku evakuatsiooniplaani ülevaatamist, uuendamist lähtuvalt uutest ohustsenaariumidest ja täna kohe-kohe on valmimas ka Päästeameti enda sisene koolituskava, kuidas omaenda sisemisesed spetsialistid veelgi paremini välja koolitada, järgmisel aastal on üleriigiline kriisiõppus, varjumise osas on olemas ekspertrühm, eesmärk on selle poolaasta lõpuks esimene varjumiskohtade kaardistus Tallinn-Tartu-Pärnu-Narva osas ära teha. Järgmine samm on see, et varjumiskohad, mis on erakätes, ka nendega edasi liikuda, leida rahalised vahendid, kuidas need paremini sisustuse mõttes välja ehitada. Lühidalt kõik,” vastas Kristian Jaani.

Rene Kokk küsis täpsustava küsimuse: “Kui palju ja milliseid ettepanekuid Päästeameti juhtkond teile teinud on kui ministrile, selle aja jooksul, mis teie olete olnud siseminister. Milliseid valdkondi on vaja tugevdada ja milliseid rahalisi vahendeid on küsitud, ettepanekuid tehtud selleks, et seda parandada? Ja kuna ma peaministrilt ei ole veel saanud vastust selle kohta, kui suur osa lisaeelarvest, sellest 80+ miljonist, mis tuleb, läheb konkreetselt elanikkonnakaitsele ja nendele valdkondadele, siis kui palju sealt läheb otseste tegevuste jaoks, et neid puudujääke korvata.”

“Milline on jaotus erinevate aastate vahel, mis on selle aasta lisaeelarves ja mis on riigi eelarvestrateegias, saab lähipäevadel ja ma väga loodan, et juba homme, konkreetselt paika. Kui me räägime kogu laiapindse riigikaitse paketist, nii‑öelda sellest sisejulgeoleku poolest, 83 miljonit, siis pool sellest on kõik see, mis on seotud julgeolekuga. Ehk see on see julgeolekupakett, mis laias laastus on eelkõige PPA‑le kui hädaolukorra juhile tänases olukorras, kus me tegeleme massilisest sisserändest tingitud hädaolukorraga, aga seal on ka veel konkreetsemalt julgeolekupaketi eelarvelised vahendid näiteks Kaitsepolitseiametile. Nüüd see ülejäänud sellest, laias laastus circa 40 miljonit, on see, mis on seotud elanikkonnakaitsega. Ja konkreetsemalt see elanikkonnakaitse pakett omakorda jaguneb kaheks, millest üks on väga üheselt suunatud Päästeametile võimekuse kasvatamiseks, näiteks toon siin demineerimisvõimekuse,” vastas Jaani.

“Kui me räägime pääste poole pealt, päästekomandodest näiteks, siis on seal suur arendusvajadus sees ja ka eelarve on seotud varingupäästega. Ehk siis jällegi, mida me näeme täna Ukrainas, kui palju päästjad seal peavad päästetegevusi läbi viima sellistes valdkondades, kus põhimõtteliselt kokkuvarisenud majadest on vaja inimesi päästa. Seda võimekust arendada edasi, teha seda võimekust suuremaks Eestis. Varingupäästet on vaja teha paremaks, ja lähtume jällegi Ukraina ohustsenaariumidest, siis on vaja kaitsta ka neidsamu päästeametnikke, kes sisuliselt kuulirahe ja pommirahe all peavad selliseid päästetegevusi läbi viima. Ehk siis me räägime konkreetselt päästjate enda isikukaitsevarustusest, olgu nendeks kaitsekiivrid, kui peab sellises olukorras päästetegevust tegema, olgu nendeks killuvestid näiteks. Ja nüüd omakorda edasi minnes, nii‑öelda raha, mis võib-olla veel konkreetsemalt elanikkonnakaitsesse, siis seal on ohuteavituse eelarvelised vahendid ja seal on varjumisvõimekuse eelarvelised vahendid. Ehk see on see, mis on vahetult inimese kaitsmiseks mõeldud, inimesele ohuteabe jagamiseks,” lisas minister.

Elanikkonna kaitsmist ministri jutust eriti välja ei tulnud, mis lubab eeldada, et sellega eriti ei tegeleta.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused