23.07.2020
Siseminister Mart Helme ühel valitsuse pressikonverentsil. Pilt on illustratiivne.
Siseminister Mart Helme kritiseeris neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ajakirjandust, kes on võimendanud ukrainlaste sissetoomise küsimuses selle toetajaid ja on alati kriitiliselt suhtunud neisse, kes on hoiatanud koroonaohu eest – nagu näitasid esimese seltskonna seest leitud koroonahaiged, oli temal selle eest hoiatades õigus.
Mart Helme lisas, et kui sellise väärpoliitika tulemusel tuleb uus koroonalaine, siis tuleb ühiskond paratamatult taas sulgeda ja siis ei tõuse osa ettevõtlusest päris kindlasti enam jalule. “Valitsusel lasub vastutus, et riik selliste olukordades kokku ei variseks,” märkis ta, viidates sellele, et valitsusel on õigus teha otsuseid, ilma et teda selle eest surmapattudes süüdistataks.
Eraldi tõi Mart Helme välja selle, kuidas ta 2016. aasta presidendivalimiste eel rääkis sellest, et osa mitte-eestlaste seas valitsev ekstremism on ohuks riigi julgeolekule (jutt käis “viienda kolonni” ettevalmistamisest igasuguste laske- ja võitlusklubide kaudu) ja siis nimetati seda ühiskonna lõhestamiseks – ja nüüd kirjutab tollal seda rumaluseks pidanud Eesti Ekspress just sellisest julgeolekuohust. “Mõned poliitikud lihtsalt käivad sellistest asjadest eespool,” märkis ta.
Siseminister soovitas ajakirjandusele vähem kõmumaiust ja lisas, et hiljuti meediasse ilmunud algvariant välismaalaste seaduse muudatustest kandis märget “ametkondlikuks kasutamiseks”, mistõttu tuleb andmekaitsel nüüd uurida, kuidas see ajakirjandusse imbus – meedia alustas selle taustal kohe erakondade vastandamist, vaenu külvamist ja kõmu tekitamist.
Mis aga puutub selle teema arutelusse valitsuses, siis Mart Helme sõnul on kokkulepped koalitsioonipartnerite vahel suuremas osas leitud, kuid täpsustada tuleb mõningaid asju, näiteks võõrtööjõu palgakriteeriumi osas – seal tuleb vaadata võimalikke koefitsente vald- ja piirkonniti, ja nii edasi. Ta arvas, et sel nädalal pannakse eelnõu lukku, järgmisel nädala kiidetakse valitsuses heaks ja septembris läheb see menetlusse.
Nii tema kui peaminister Jüri Ratas ütlesid, et koalitsioon on eelnõu suuremates küsimustes valdavalt kokku leppinud ja ühe algversiooni kasutamine meedias, näitamaks, nagu oleks tööprotsessis, kus vastuolusid räägitaksegi selgeks, tekkinud laupkokkupõrkeid, on ajakirjanduse poolt vastutustundetu.
Mart Helme kiitis ka peaministrit, kes on rahulikus arutelus parema üldpildi saamiseks soovitanud näiteks asutustest lisaandmeid küsida, samas kui ministrid tahaks mõnikord oma valdkonnas pikemaid samme teha.
Siseminister kommenteeris ka spekulatsioone Eestit esindava USA advokaadibüroo osas, öeldes, et tegu on prestiižika õigusbürooga, mis tegutseb üle suure juriidilise välja, ja arvata, et ta on kunagi kedagi rahapesus süüdistatut kaitstes astunud korruptiivsesse mõõtmesse, on rumal – advokaatide töö üks momentidest on vajadusel ka võimalikke kurjategijaid esindada.