11.09.2019
Eesti on kakskeelseks muutnud juba migratsioon, eriti võõrtööjõu sissevedu. Pilt on illustratiivne.
Siseminister Mart Helme andis korralduse uurida Ukraina kodanikele kehtiva viisavabaduse tühistamist, kuna Eesti on idapoolse rändesurve all. Ukrainlased saavad Eestisse siseneda Euroopa Liidu ja Ukraina vahel kehtiva viisavabaduse lepingu alusel.
“Eesti puhul on loomulikult meie geografilisest asendist ja ajaloolisest pärandist tingituna üha enam ja enam fookuses ka rändesurve idast, eelkõige me räägime Ukrainast. Me peame väga tõsiselt vaatama ja ma olen palunud juba juristidel ka natuke põhjalikumalt süveneda sellesse – kas me ei peaks tühistama ühepoolselt viisavabadust Ukrainaga,” ütles EKRE esimees Mart Helme.
Helme sõnul ennustasid tema erakonna juhid juba siis, kui Ukraina Euroopa Liidult viisavabaduse sai, et see hakkab probleeme tekitama, muutub Trooja hobuseks. “Trooja hobuseks muuhulgas ka Venemaale, sest need, kes siia tulevad, ei ole mitte niivõrd ukrainlased, kuivõrd Ida-Ukraina venelased või venestunud ukrainlased või lihtsalt homo soveticused. See rändesurve meile idast on väga tugev, on järjest tugevnemas,” rääkis ta.
Helme lisas, et ta tegeleb ka sellega, et tühistada sisserände erandid ning kujundada ümber praegu kehtivad renditöö kasutamise reeglid.
“Selle rändesurve puhul hõõruvad käsi ka terve hulk meie ärimehi, kes kasutavad ukrainlasi odava tööjõuna, meie kinnisvara vahendajad, kinnisvara arendajad, kes ehitavad järjest ja järjest Tallinnasse kortermaju, mille ühe klientuurisegmendina nad näevad ka sisserändajaid idast,” rääkis Helme.
“See on terve suur küsimuste kompleks ja mina siseministrina olen tegelenud kõik need kuud, mis ma olen ametis olnud, sellega, et hakata ellu viima koalitsioonilepingus sätestatut ehk siis sisserände erandite tühistamist, aga ka renditöölepingu reguleerimist nii, et see ei oleks Eestile kahjulik maksupoliitiliselt. Ja samuti, et see oleks kontrolli all meile nii demograafiliselt kui ka muus mõttes õiguslikult,” rääkis EKRE esimees.
Helme sõnul tuleb ta juba sel sügisel riigikokku vastavate seadusandlike initsiatiividega. “Ja riigikogul saab olema äärmiselt tähtis roll, et need asjad võimalikult kiiresti ära menetleda ja seadusteks vormistada, et me saaksime rändesurve idast samuti oma kontrolli alla ja nendesse numbritesse, mis on Eestile allaneelatavad, üleelatavad, sest selge on see, et tänapäeva maailmas inimeste liikumist me täielikult nulli keerata ei saa. Aga vähemalt me peame olema võimelised ise valima ja ise kontrollima, kui palju me kedagi siia lubame, mis tingimustel, kui kauaks. See on kindlasti üks fookus, millest ei ole võimalik üle ega ümber vaadata,” rääkis ta.
Ukraina sai Schengeni alale reisimiseks viisavabaduse, kui Euroopa Komisjon esitas 20. aprillil 2016 sellekohase ettepaneku, mille suhtes liikmesriikide valitsusi esindav Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele 28. veebruaril 2017. Nõukogu võttis 11. mail 2017 vastu määruse, mis käsitleb Ukraina kodanike vabastamist viisanõudest, kui nad reisivad EL-i kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase perioodi jooksul. Viisavabadus hakkas kehtima 11. juunil 2017.
Euroopa Rändevõrgustiku 2019. aasta märtsis tehtud uuringust viisapoliitika liberaliseerimise mõjudest Euroopa Liidule selgub, et 2017. aastal sai Euroopa Liidu riikides elamisloa 659 000 Ukraina kodanikku ning 33 000 tuhat ukrainlast tabati Euroopa Liidu riikides illegaalselt viibimas. Samal aastal esitas EL-i riikidele asüülitaotluse 10 000 ukrainlast, mida on vähem kui Gruusiast (11 000) või Albaaniast (24 000). 2017. aastal leiti Euroopa Liidu riikidest illegaalselt töötamas 13 000 ukrainlast, mis moodustab umbes kaks kolmandikku Lääne-Balkani ja Idapartnerluse riikide illegaalselt töötanud kodanike arvust.
Siseministeeriumi andmeil registreeriti 2018. aastal ajutiselt Eestis kas viisaga või viisavabalt viibinud Ukraina kodanike 15 524 lühiajalist töötamist ja anti 2565 elamisluba. Sissesõidukeeldude statistika andmeil kohaldati Ukraina kodanikele 2018. aastal 106 sissesõidukeeldu ja Ukraina kodanike kehtivaid sissesõidukeelde on tänase seisuga 210.
UU