Reformierakonna pikaajaline orienteeritus välismaisele odavtööjõule ja lastevaenulikkus perepoliitikas annavad tulevikus riigile valusa hoobi.
BNS vahendab uudises “Luminor: eestlaste ostujõud Soomele niipea järgi ei jõua” järgmist: “Noori on tööturule tulemas igas riigis vähem võrreldes nendega, kes samal ajal tööturult pensionile lahkuvad. Noored soovivad sageli teha lühemaid tööpäevi ning teistsugust tööd kui need, kes tööturult praegu lahkuvad,” tõdes Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla, lisades, et see survestab ettevõtteid leidma uuenduslikke lahendusi töötajate palkamisel ja rahvusvahelised firmad otsivad töötajaid üle piiride.”
See, et töötajaid otsitakse endiselt piiri tagant, on vale samm, sest kogu Lääne-Euroopa maadleb praegu massimigratsiooni tagajärgedega, mis sai alguse väidetavalt just vananeva Euroopa töökätevajadusest, kuid pole piisavat efekti andnud, samas aga on tekitanud tohutult sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilise konflikte. Nii on Suurbritannia alustanud illegaalide tagasisaatmist, Prantsusmaa aga oli just hädas migrantide märatsemistega.
Võõrtööjõule orienteerumine, mida on Reformierakond ja Eesti ettevõtjad aktiivselt teostanud, viib riigi samasse ummikseisu, milles on Lääne-Euroopa. Orienteeruda tuleks tehnoloogilistele uuendustele – näiteks tekitas Järve Selver kevadise remondiga juurde iseteeninduskassasid, mistõttu langeb vajadus venekeelsete kassapidajate järele, kes pole märgist “Õpin eesti keelt” hoolimata sõnagi riigikeelt selgeks õppinud.
Häirekellad peaks kõlama panema Luminori hoiatus “Noori on tööturule tulemas igas riigis vähem võrreldes nendega, kes samal ajal tööturult pensionile lahkuvad.” Ja mida teeb Reformierakonna, sotside ja “kahesajatajate” valitsus? Suurtelt peredelt võeti ära raha, mis tähendab, et paljulapselisust on hakatud ahistama. Lisaks on valetajate valitsus asunud kallaletungile eluandva mehe ja naise abielu vastu ning soodustab viljatut homoseksuaalsust – igati on antud roheline tee sellele, et lapsi oleks võimalikult vähe.
Kui täna lapsi ei sünni, siis aasta-aastalt kahaneb ka tööturule saabujate hulk. Migratsiooniga seda ei kata – miljoneid sisse lubanud Saksamaal pole endiselt piisavalt töökäsi, küll aga on kuhjaga rändega kaasnevaid muresid. Iga migrandipere tähendab lisaks töökätele ka hulka mittetöötajate suid, mis jäävad sotsiaalsüsteemi kaela. Suurtes migrandikogukondades on hakatud elama endist elu, mistõttu peret toidab sageli ainult mees, kelle palk pole selleks piisav. Tööjõuränne on ummiktee.
Eesti tee peaks olema orienteeritus tehnoloogilistele uuendustele, mitte odavtööjõule ja migratsioonile, täpsustatult ukrainlanna asemele iseteeninduskassa. Nii pääseksime ka massirände hullusest, mis on traditsioonilist Euroopat hävitamas.
Uued Uudised