Skandaalne aafriklaste importija Euroakadeemia jääb akrediteeringuta

Immigratsioonpumba silt jääb Euroakadeemiale ilmselt kauaks külge.

Euroakadeemia on saanud skandaalse kuulsuse kõrgkoolina, kes on aidanud kaasa Tallinna tänavate täitumisele aafriklastega.

SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu otsustas Euroakadeemiale akrediteeringut mitte anda, vahendab BNS.

Hindamiskomisjon heitis Euroakadeemiale muuhulgas ette olukorra halvenemist võrreldes eelmise institutsionaalse akrediteerimisega kolm aastat tagasi, eelmise hindamise parendussoovituste täitmata jätmist, puudusi personaliarenduses ja muud. Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale.

Osahinnangute põhjal otsustab hindamisnõukogu, kas akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks  või kolmeks aastaks. Euroakadeemia läbis institutsionaalse akrediteerimise esimest korda 2015. aastal ja sai akrediteeringu kolmeks aastaks.

Otsuse Euroakadeemia edasise käekäigu kohta langetab EKKA hindamisotsuse põhjal haridus- ja teadusministeerium.  Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise.

Euroakadeemiale on palju pretensioone esitanud ka Politsei- ja Piirivalveamet ning seda seoses segaduste välistudengite ümber. Postimees kirjutas aasta aega tagasi, 14. septembril 2017, loos “Politsei keelas Euroakadeemial välistudengeid võtta” järgmist: “Politsei- ja piirivalveamet (PPA) nimetas 20-aastase Tallinna erakõrgkooli Euroakadeemia välistudengite osas ebausaldusväärseks õppeasutuseks ja keeldub selle uutele kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilastele elamislube andmast.”

Ülevaate annab vaid üks lõik sellest loost: “Näiteks on menetlejad Euroakadeemia õppurikandidaate kontrollides tuvastanud, et osa neist ei suutnud piisavalt suhelda inglise keeles ega e-kirja teel, kuigi kool oli neilt väidetavalt nõudnud inglise keele taset B2. Õppima kutsututel polnud mõnikord raha, et Eestis üldse ära elada. Osa taotlejaist ei osanud selgitada isegi seda, mida, miks ja kuhu nad õppima tulevad.”

Loe samal teemal ka SIIT ja SIIT.

Kommentaarid