Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Sooline palgalõhe on endiselt päevakorral, aga jätkuvalt abstraktsena

-
21.04.2021
Naised on domineerivaks saanud näiteks trammiroolis ja veonduses teenivadki nad meestest rohkem. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Värsked uudised vahendavad teateid soolise palgalõhe vähenemisest, aga endiselt ei räägita täpsustavalt ei sellest, mis sellist erinevust tekitab ega ka sellest, kuidas seda vähendatakse.

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2020. aastal 15,6 protsenti väiksem kui meestel, samas vähenes sooline palgalõhe aastaga 1,5 protsendipunkti, vahendab BNS.

Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 7,70 eurot ja meestel 9,13 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuses 29,4 protsendiga, mäetööstuses 26,1 protsendiga ning info ja side vallas 24,1 protsendiga. Sarnaselt 2019. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Karina Valma sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 9,2 protsendipunkti. „Võrreldes 2019. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam ehituses ning suurenes kõige rohkem majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Kunagi varem ei ole meeste ja naiste palgaerinevus Eestis nii väike olnud,“ ütleb Valma.

Üldjuhul tunnistatakse uuringutes vaid seda, et palgalõhe tekib umbes 40% ulatuses strukturaalselt ehk siis teatud tööde peale lähevadki rohkem kas mehed või naised ning vastavad tööd on lihtsalt kas rohkem või vähem tasustatud. Sageli on ka olukordi, kus kõrgelttasustavatel erialadel on ametis valdavalt mehed, sest noored naised pole antud ala lihtsalt õppima läinud.

Kuigi Pakosta moodi ideoloogilised võrdõiguslased lasevad oma seisukohtades pidevalt mõista, et naisi diskrimineeritakse teadlikult, ei tule ühestki uudisest välja need firmad või ettevõtjad, kes seda teevad. Väidetavat soolist diskrimineerimist palga osas lihtsalt hoitakse üleval kui lippu, mis kutsub barrikaadidele naiste võrdsuse eest võitlema.

Seega on antud Statistikaameti uudis suurepärane, sest see näitab, et soolist palgalõhet on võimalik vähendada ka teisiti kui mehi ja naisi ideoloogiliselt vastandades ja tahtlikku diskrimineerimist otsides. Kuigi põhjused, miks see kõik nii toimub, jäävad endiselt varju.

Antud uudisest ei selgu kahjuks ka see, miks veonduses ja laonduses on nüüd mehed “diskrimineeritavad”, sest naised teenivad seal meestest rohkem. Kas seetõttu, et ühistranspordis ongi nüüd enamuses naisjuhid? Ilmselt ongi tegu objektiivsete põhjustega, mis paneb aga tõdema, et see soolise palgalõhe küsimus on suuresti kunstlikult tekitatud ja üleval hoitud, sest kellelegi on vaja ideoloogilisi võitlusi.