04.07.2019
Kui varem tähendas ESTO eestlaste ühendamist kodumaaga, siis nüüd kipub see tähendama eestlaste laialipaiskamist kogu maailma ja kodu jätmist võõrastele.
Soome Eestlaste Liidu esindaja Tarmo Multanen kirjutab rahvusmeelses väliseesti portaalis Estonian World Review sellest, et ülemaailmse eestluse ja Eesti kui rahvusriigi püsimajäämise vahele mingit võrdusmärki tõmmata ei saa.
“Eesti valitsus moodustas neljapäeval, 20. juunil toimunud istungil ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni. Ettepaneku komisjoni moodustamiseks tegi rahvastikuminister Riina Solman.
Selline oli uudis 22. juuni Eesti ajalehtedes ja sealt saime taolise vahva organi loomisest teada ka meie, eranditult kõige suurema väliseesti diasporaa esindajad maailmas, Soome eestlased. Sest üllatus üllatus, soomeeestlasi ülemaailmses eestluses kaasa rääkima kutsuda ei peetud vajalikuks.
Kuigi jah, kui nüüd loogiliselt asjade üle juurelda, siis ega meid oma globaalsete asjaajamiste juurde eriti ei tahetagi, sest… vaadake, meie oleme sellised ullikesed, kes palju suud ei pruugi, riigilt midagi küsida ei tihka, aga Eesti majanduse vereringesse panustame igakuiselt ka kõige tagasihoidlikumate prognooside põhjal 60-70 miljonit eurot. Seega, ärgem segagem…
Muideks, siinkohal on paslik vahemärkusena öelda, et millises jätkuvas eufoorias on nn. Eesti kultuurieliit seoses asjaoluga, et üks Hollywoodi kinomees otsustas Tallinnast paariks kuuks Kiievi teha. Orjamentaliteedis mindi lausa nii kaugele, et Kultuuriministeeriumi palvel otsustas valitsus eraldada 5 miljonit eurot nn. ’’cash rebate’’ ehk tagasimakseprogrammi, kuna rezissöör Nolan oma meeskonnaga toovat riiki nii palju raha, eeldatavalt koguni 16 miljonit eurot. Prioriteedid, prioriteedid….
Saatsin komisjoniuudist kuuldes rahvastikuministrile meili palvega selgitada, et kuidas küll nii, et enim Eestiga seotud ja Eesti majandusse panustavad väliseestlased komisjoni ei mahtunud ja sellise komisjoni loomise arutelu juurdegi ei peetud vajalikuks kutsuda.
20 päeva on möödas, rahvastikuminister ei ole mahti saanud vastata, ju võtab globaalne eestlus nii võhmale.
Palju saab muidugi selgemaks kui vaadata komisjoni sündi kontekstis ajajärgu ja Eesti päevapoliitikaga: ESTO, Eesti Sõprade Klubi kokkutulek, Kanadasse planeeritav Üleilmne Eesti Keskus jne. Samad tegelased komisjonis ja samad tegelased vedamas Globaalse eestluse programmi, kodueestlaste hulgas mitte eriti lugupeetud ameeriklane T. H. Ilves ja Kanada eestlastele ilmselt üpris tuttav Marcus Kolga, sekka seltsimehi Rootsi Eestlaste Liidust.
Mina ei ole pädev rääkija, kuid usun, et Kanadas kui ka Rootsis on hulk inimesi, kel oleks mõndagi pajatada nii Toronto Eesti Majast kui ka Stockholmi Eesti Majast. Segadused ja sekeldused nii siin- kui sealpool suurt lompi ning ma ei ole sugugi kindel, kas Soome eestlastel on tahtmist end selle seltskonnaga siduda. Sest olgem ausad, eestluse idee ja Eesti püsimajäämine üleüldises globalismiülistamise uimas on mõisted, milles meie ja eelpool mainitud seltskonna arusaamised kardinaalselt erinevad on.”