Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Soome rootsikeelne portaal kirjutab hirmujutte rassistlikust Eestist, taustaks sajanditagune pilt

-
15.02.2019
Ilmselt mõjub selline meeleavaldus migrantidele hirmutavalt, kuid see ei tähenda mitte rassismi, vaid muret oma maa pärast.
© UU

Nagu on selgunud, levitavad ka Soome vasakliberaalsed väljaanded hirmujutte EKRE-st ja Eestis vohavast rassismist, tuginedes siin reaalselt elavatele inimestele.

EKRE sõbrad Soomes osutasid portaalis svenska.yle.fi avaldatud loole “Valimised Eestis: “Ta näitas mulle, et tal on kuul minu jaoks” – EKRE toetajad on avalikult ksenofoobsed”, mille autoriks on Gustaf Antell. Tegu on soomerootslastele suunatud portaaliga, mis on Soomele kohaselt globalismi-meelne.

Eriline aga on seejuures pilt, mille autor on lisanud – ilmselt Eesti-aegne või isegi tsaariajast pärit lehepilt tekstiga “Rannasalong. Neegrite orkester. Igal õhtul.”

Loos saab esmalt sõna süürlanna Alaa´Atiya, kes elab Türil. Guugeldades leiab sellenimeliselt naise kohta loo “Eestis elav Süüria sõjapõgenik: oleme täiesti tavalised inimesed. Samasugused nagu teie”. Soome väljaandele on ta öelnud, et ise ei ole rassismi kogenud, kuid teised on. Naise sõnul üritab ta mõista, miks eestlased on pagulaste suhtes negatiivsed ja üritab neile selgitada, miks nemad siin on.

Ajakirjanik on naiselt küsinud, et kas ta ei pane avalikult rassismist rääkides ennast ohtu. “Paljud ütlevad, et olen vapper, kui julgen sellest avalikult rääkida. Kuid fakt on see, et me peame olema vaprad,” ütleb süürlanna.

Selline käsitlus paneb isegi Uute Uudiste toimetaja õlgu väristama – jutt käiks nagu mingist natsiriigist, kus inimeste elu on pidevalt ohus ja süürlanna peab olema meeletult vapper, et siin ellu jääda. Miks küll elatakse nii jubedates riikides, kui sõbralik Soome on kiviviske kaugusel?

Järgmine on Suurbritanniast pärit taustalauljanna Renae Rain, kes jutustab veelgi hullema loo: “Üks mees tuli trammile, istus minu vastu ja võttis taskust välja kuuli. Ta osutas mulle, näitamaks, et kuul on minu jaoks,” ütleb Rain. Raini järgi ei juhtu Londonis midagi sarnast. “See oli muidugi küllaltki šokeeriv, kuid nüüd olen õppinud Eestis elama.”

Rain ütleb, et ta ei tunne füüsiliselt ohustatuna (isegi pärast kuuli näitamist – toim.), kuid teab, et paljud teised välismaalased tunnetavad seda. Meedias avaldatakse mõnikord lugusid sellest, kuidas mitte-Euroopa sisserändajaid ähvardatakse või isegi pekstakse tänavatel, kirjutab loo autor.

Renae Rain kirjutab Google`st leitud lugudes Eestis ainult positiivselt. “Käisin Eestis tihti ja olin iga kord väga kurb, kui pidin jälle koju minema. Ma ei tahtnud ära minna. Nii otsustasingi Eestisse kolida,” rääkis ta 2017. aastal Õhtulehele. Kui aga nüüd on Eestis hullem kui Londonis, siis miks ta koju ei lähe? Ja kas ta teatas sellest otsesest ähvardusest politseile ka, või on taas tegu “Mary Jordani juhtumiga”?

Ka politsei väidab, et rassistlike vihakõnede arv on järsult kasvanud. “Poliitikas on meil uusi teemasid nagu sisserände- ja pagulaspoliitika. Küsimuste arutamisel on inimestel erinevad arvamused ja nad väljendavad oma agressiooni sobimatul viisil.” Just seda ütleb politseileitnant Maarja Punak, kes on aastaid töötanud veebikonstaablina ja suhtleb sageli inimestega, kes kirjutavad vihakõnesid sotsiaalmeedias.

“Eesti poliitikas on pikka aega olnud kombeks rääkida nii vene vähemusest kui ka sisserändajatest negatiivselt. Kuid enne kolmanda märtsi parlamendivalimisi on toon tugevnenud võrreldes eelmiste valimistega. Nüüd on rohkem juttu nii välismaalastest kui ka venekeelsetest inimestest,” kirjutab Gustaf Antell.

Mõistagi kirjutatakse ka sotsist eurosaadiku Tarandi “peksmisest” ja poomisplakatitest. Sõna saab ka Juhan Kivirähk, kes ütleb, et EKRE-ga ei taha keegi valitsust teha. “EKRE tugineb inimestele, kes arvavad, et tänapäeva ühiskond on liiga keeruline ja selle asemel otsustab uskuda lihtsatesse lahendustesse,” räägib Kivirähk. “Probleem on selles, et partei retoorika on põhjustanud olukorra, kus nende toetajad tulevad tänavatel ksenofoobsete loosungite ja plakatitega, kus inimesed ripuvad võllapuudel. Varem või hiljem võib see olla partei jaoks probleemiks,” ütleb Kivirähk.

Kogu see lugu näitab, kuidas Eestis elavad inimesed näitavad välismaa väljaannetes oma kodumaad või asukohamaad halvas valguses. Muide, sama tegi ka Taavi Rõivas hiljutisel poliitikute kohtumisel välisinvestoritega, kus ta rääkis Eestist kui rassistlikust ja ksenofoobsest maast.

Allikas: svenska.yle.fi