Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Sotsiaalprojekt aitab Tallinna uussisserändajaid kohanemisel” – muutes inforuumi ingliskeelseks

-
28.04.2020
Tallinna linnavalitsus.
© Uued Uudised

Tallinn on algatanud projekti, mis ei tähenda mingilgi moel välismaalaste lõimumist, vaid neile ingliskeelse keskkonna loomist.

Tallinna linn osaleb juhtpartnerina Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis, mille eesmärk on aidata ingliskeelsetel uussisserändajatel uues elukeskkonnas kohaneda, vahendab BNS.

Projekti käigus tagatakse, et linnaosaga seotud aktuaalne info jõuaks õigeaegselt Kesklinna ingliskeelsete elanikeni, sealjuures luuakse online-võrgustik, kus Kesklinna ingliskeelsed elanikud saaksid avaldada arvamust ning kaasa rääkida linnaosa arendusprojektides.

Samuti  aidatakse ingliskeelseid sisserändajaid paremini orienteeruda kohalikus elus ehk pakkuda teavet, kuhu peaks pöörduma abi, teenuste ja nõu saamiseks erinevatel teemadel.

Projekti eesmärk on saada ülevaadet sellest, kes piirkonda elama asuvad, millised on nende vajadused ja takistused kohanemisel ja nii edasi, ühtlasi tõstetakse Kesklinna valitsuse ametnike kompetentsi sisserändajate ning linnaosa uute ingliskeelsete elanikega suhtlemisel ja nende teenindamisel.

Projekti tulemusena paraneb ingliskeelse info liikuvus linnaosas ja linnaosavalitsuse teenused muutuvad uussisserändajatele kättesaadavamaks. Samuti tõuseb Kesklinna valitsuse kompetents, sealhulgas inglise keele oskus, tänu millele paraneb oskus suhelda uussisserändajaga.

Projekti kogueelarve on 90 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 85 protsenti ning riigieelarveline kaasfinantseering 15 protsenti. Tallinna linna omafinantseering puudub, selgub projekti ülevaatest.

Nagu näha, ei pea ingliskeelsed sisserändajad mitte eesti keelt omandama, vaid linnaametnikel “tõuseb inglise keele oskus”. Suhtlemine “paraneb”, sest eestlased (ja siinsed venelased) pannakse rääkima inglise keelt.

“Kesklinna ingliskeelsed elanikud” saavat oma keeles paremini arvamust avaldada, arengutes kaasa rääkida, orienteeruda kohalikus elus ja nõu küsida – kõike nende keeles.

Ehk siis jällegi ei pea võõrad kohanema uue sihtriigiga, vaid põliselanikud peavad oma elu ümber seadma nii, et “kallitel külalistel” oleks igati hea. Millal me heidame viimaks endalt orjarüü?

Kas Eesti ikka on rahvusriik või on juba Ameerika, kus riigikeeleks on inglise keel? Millal kadus eesti keel riigikeelena, mis tööd teeb keeleinspektsioon ja millal inglise keel ülemuslikuks sai?

Eestlastel on vene keel niigi (vähemalt Tallinnas ja Ida-Virumaal, ja tänu ukrainlaste sisserändele) selga istunud, nüüd suurendatakse koormat inglise keele jagu ja eesti keel surutakse üldse tühjaks jäänud küladesse (kus on ukrainlased vastas).

Inglisekeelsed sisserändajad ei tähenda seejuures ilmselt mitte sedavõrd britte, ameeriklasi ja inglise keelega sina peal olevaid eurooplasi, vaid tõenäoliselt suurt kampa Kolmanda maailma asukaid.

Kui retooriline küsimus “Kas sellist Eestit me tahtsimegi?” poleks nii ära leierdatud, võiks seda üle küsida. Laulva revolutsiooni ajal võideldi vene keele võimutsemise vastu, kuid selle tugevnemist koos inglise keele ülimuslikuks muutmisega ei näinud küll keegi ette.

Mõiste “uussisserändajad” muutub üha enam selliseks, nagu see kõlab – uss-sisserändajad, keda me ise oma rinnal soojendame.