09.12.2019
Punaparteilt ei saa mõistlikku ja konstruktiivset juttu oodatagi.
Sotside juhi Indrek Saare õpetussõnad valitsusele on segu naiivsusest ja samas kõiki piire ületavast valetamisest.
Nimelt väitis Saar erakonna volikogul peetud kõnes, nagu oleks “üks EKRE minister” seadnud ohtu inimeste elu ja tervise, püüdes takistada talle alluvate ametkondade tööd. Naljakas on siinkohal fakt, et Saar tunnistab – need ametkonnad allusid ministrile.
Tegelikult polnud Mart Järviku tegevuses mingit ohtu inimeste eludele ega tervisele, sest VTA ja M.V.Wooli tüli ei käinud üldse selle ümber, nagu ei tohiks ametkond ettevõtet kontrollida – konfliktikoht seisnes hoopis selles, et kotitakse ainult ühte ettevõtet, samas kui teisi peaaegu ei kontrollita. Hoopiski VTA magas maha esimesed listeeriajuhtumid ammu enne Järvikut.
Teiseks väidab Saar, et rahandusminister Martin Helme seadvat teiste ministeeriumide ametite töösse sekkudes ohtu Eesti idapiiri ja NATO liitlassuhted. Taas täielik jama – rahandusminister peabki sekkuma, kui riiki ootab 120-miljoniline hüvitisnõue, ja teiseks – kriis hakkab ju lahenema mitte ettevõtjate hävitamise ja tuulepargi ärajäämise, vaid uue radari ostmise kaudu.
Kuigi meedia pasundab sellest, kuidas ministrid esindavat teatud ettevõtjate huve, ei tõesta mitte ükski väljaanne, kuidas see ministritele endile kasuks tulevat – sest nemad aitavad hoopiski ettevõtjaid bürokraatia paeltest välja.
Mitte miski ei satu ohtu siis, kui poliitikutest ministrid panevad paika poliitiliselt laetud tippametnikke – tõelise turvalisuse määravad ära igapäevatööd tegevad ametiasutuste töötajad. Kui Vaher poleks ühtäkki enam PPA eesotsas, siis tänavatel ei jää sellest turvalisust küll vähemaks.
Jutt teadlikust ja süsteemsest töötamisest Eesti riigi vastu on puhas õel rumalus. Saare-suguste silmis on Eesti riiklus õige siis, kui räägitakse ainult sellest, kui ilus kõik on – kuigi keegi ütleb välja midagi, mis on ka tegelikult halvasti, siis teevad marksismi ideoloogid sellest riigivastasuse.
Muidugi vastandas Saar oma jutus koalitsiooni osalisi, õhutades sellega valitsuspartnereid üksteise vastu astuma – see on ehtne ühiskonna lõhestamine. Sellele järgnes jutt sotside erakonna ainuõigsusest – sellist juttu sai kogu nõukaaja jooksul kuuldud.
Kui jälgida sotside tegevust eelnevates valitsustes, siis just nemad on teinud väga palju riigivaenulikku poliitikat. Jevgeni Ossinovski rumal alkoholipoliitika viis raha Lätti ja peletas siit soomlased. Andres Anvelti ajal jooksis kokku piiri väljaehitamine ja hoogustus immigratsioon. Katri Raik näitas enda peal seda, kuidas siseminister õhutab vastasseisu oponentide poliitilise miitingu suhtes. Indrek Saar ise on oma kõnedes vältinud kui katku sõna “rahvus”.
Kogu Saare jutule andis tõe hoopis poliitkomissari ülestunnistus, et nemad valmistuvad valitsusse naasmiseks. Aga mõnes osas on Saarel ka õigus – EKRE lammutab tõesti sellist riiki, milliseks asusid sotsid seda muutma – multikultuurset ja nn euroopalikele väärtustele orienteeritud põlisrahva-vastast sotsialistlikku marionettriiki.
Uued Uudised väidavad omakorda, et just SDE hävitab Eesti suveräänsust ja rahvusriiklust – ja asi ongi maailmavaates, sest Saare sotsiunistuste multikultiühiskond ei sobi rahvuskonservatiividele, nagu ei sobi EKRE poolt ehitatav tugev rahvusriiklus internatsionalistlikule sotside erakonnale.
UU