24.05.2019
Vasakpoolne ajakirjanik saab nüüd vihakõneleda vasakpoolses väljaandes.
Oma hiljutises paskvillis päästis pseudoajakirjanik Vilja Kiisler lõpuks oma raevu valla ja teatas, et Eestis tuleb taastada nõukaaja suhtumine ehk vaenlastega läbirääkimisi ei peeta.
“Eriti kui olla kuulnud ütlust „Terroristidega läbi ei räägita“ ja ka aru saanud, miks sellisest põhimõttest kinni peetakse,” kirjutab Kiisler. Tema jaoks on “terroristid” üks erakond, kes valiti demokraatlikus riigis demokraatlikel valimistel parlamenti ja kutsuti edasi valitsusse – ennast ajakirjanikuks pidav inimene on unustanud kõik demokraatia reeglid. Või teab neid, aga ei tunnista, mis on märgatavalt tõenäolisem.
“Ei ole ühtegi põhjust leppida sellega, et rassistid ja protofašistid on valitsuses. Pole ühtegi põhjust teha nägu, et see on normaalne riik, „normaalsete“ väärtuste juurde tagasipöörduv ühiskond. Rassistide, misogüünide ja natslike ideedega sümpatiseerivate poliitikutega ei pea dialoogi pidama, nende initsieeritud pseudodebattidega ei ole vaja kaasa minna,” paiskab Kiisler.
Kas see pole mitte ehtne Nõukogude aja verejanuline suhtumine, mida edastab vasakäärmuslik ajakirjanik? Demokraatia reeglid tema arvates ei loe – kui keegi ei sobi tema ideoloogiaga, siis tuleb ta algul eraldada, temast koletis luua ja see siis hävitada!
Just Nõukogude Liidus oligi ajakirjandusel see roll, millisena näeb Kiisler seda ka tänapäeval – toetada üht ideoloogiat ja olla hävitav arvamuste paljususe suhtes, “võõrad” mõtted maadligi peksta ja vaimsesse Gulagi suunata. Võib vaid ette kujutada Kiislerit 1940. aasta suvel!
Peavoolumeedia on hurjutanud Uusi Uudiseid selle eest, et me nimetame Vilja Kiislerit meediaraisakulliks. Kas on põhjust teisi mõelda, kui “ajakirjanik” otsib pealkirja jaoks välja kogu intervjuu ainsa lausa hukkamisest, ütleb naispoliitikule “Ma ei tahaks teiega üldse rääkida” ja ehtsa röövlinnuna nokib jutuajamistest välja ainult selle, millega oponendist võimalikult negatiivsem pilt luua? Ja muidugi on Kiisler kasutusele võtnud voorimehe kõnepruugi, mida võib julgelt nimetada räuskamiseks.
Allikas: EPL