16.11.2018
ÜRO rändelepe annab kogu võimu maailmas sisuliselt sellistele tüüpidele.
Pärast valitsuse neljapäevast otsust rändeleppe heakskiitu mitte toetada, on Eesti vasakliberaalsetes ringkondades lahti läinud meeletu hädakisa, justkui oleks tegu katastroofiga. Ongi, aga seda juhul, kui rändelepe heaks kiidetakse.
Nagu arvata võiski, on asutud väitma, nagu poleks see dokument midagi hullu. Paraku otsivad argumenteerijad välja parimad palad ja jätavad varjuküljed teadlikult nurga taha.
Nii on MTÜ Eesti Pagulasabi juht Eero Janson üles otsinud ja kirja pannud inimkaubanduse vastu võitlemise ja muid tõsiselt vajalikke asju. Jah, kui vaadata rändeleppe teksti, siis on selles tohutult hulgal esmapilgul õigeid momente, aga asi polegi ju neis, vaid ilusa jutu sisse peidetud lõksudest. Rändelepe on sisuliselt Brežnevi pakike – põneva ilukirjandusliku raamatuga saab kaasa vähemalt kolm NLKP propagandateost.
Kogu välisministeeriumi rändeleppe tõlge ja ilmselt ka rändeleppe originaal ongi kirjutatud nii, et sellest jääks esmapilgul hea mulje ja et inimesed tüdineksid selle tõlgendamisest ruttu ära. Tekst on tõsiselt raske, aga võtaksime kohe ette küsitavused. Kohe on näha, kui kisendavalt on see orienteeritud migrantidele ja kui allasurutud saab sellest lähtuvalt olema põlisrahvastik.
Sihtriigid, milleks on enamasti just Euroopa riigid, Kanada, USA, Austraalia ja Uus-Meremaa, peavad enda rahakoti peale võtma kogu maailma rändeprotsessid, looma migrantidest priviligeeritud klassi ja kõik enda suveräänsed huvid maha suruma. Seda, kuidas migrandid sellist allaheitlikku poliitikat ja poputavat heatahtlikkust ära kasutama hakkavad, on kogu Euroopa näidetena täis.
“Ränne on olnud inimkogemuse osa läbi ajaloo ning me tunnistame, et see on olnud jõukuse, innovatsiooni ja kestliku arengu allikas meie üleilmastunud maailmas ning et neid positiivseid mõjusid rände haldamise kaudu saab optimeerida. Suurem osa migrante kogu maailmas reisib, elab ja töötab praegu turvaliselt, korrapäraselt ja seaduslikult,” – nii algab rändeleppe tekst.
Ränne on olnud majanduslikult tõhus, kui inimesed rändavad seaduslikult ja vastastikku kokkulepetel kas riigi või tööandjaga – nagu eestlased Soomes. Siin on tegu sundrändega. Samas on ohutegur ju illegaalne ränne, mis juba praegu on suuresti seadustatud ja samas kontrollimatu – alles lammutas Itaalia Roomas Baobabi isetekkelise põgenikelaagri, La Manche väina ääres ootavad sajad migrandid laagrites pääsu Briti saartele, 80% Saksamaal elavatest türklastest ei tööta – ei tundu, et migratsioon oleks tõhus ja kontrolli all. Veelgi vähem saab ta kontrollitav olema, kui tulevad kümned miljonid, eriti kui nõutakse rände igakülgset soosimist.
“See tugevdab soolist perspektiivi, edendab soolist võrdõiguslikkust ning kõikide naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamist, tunnustades nende sõltumatust ning eestvedaja ja liidrirolli, et eemalduda suhtumisest, mille kohaselt nähakse naissoost migrante eelkõige ohvrina,” on leppes kirjas. Alustaksime Soomega, kus siiamaani käivad moslemitüdrukute suguelundite sandistamine ja sundabielud, rääkimata kogu Euroopa moslemikvartalitest, kus naised elavad täpselt samades alandatud oludes, nagu kodumaal. Vasakliberaalne maailm ei suuda mosleminaiste õigusi Euroopas praegugi tagada, rääkimata aegadest, mil need kogukonnad on kümnete kordades suuremad, eriti kui leppe järgi peab austama migrantide kultuurilist tausta.
Kui lugeda läbi kõik need momendid “edendame, täiustame, loome”, siis jääb mulje, et riigid hakkavad rände korraldamiseks eraldama tohutuid summasid – kust võtab Eesti selleks raha, ilma et see inimeste elatustasemele mõjuks? Tõenäoliselt tuleb see raha riikide eelarvetest ja seda ei eralda ei Soros, Zuckerberg, Slim, Gates, Bezos ega Buffet. Rändeleppe poolt hääletav ühiskond võib heaolule kohe “hüvasti” öelda!
Kõigil, kes loevad läbi välisministeeriumi kodulehel asuva rändeleppe teksti, soovitaks tähele panna selle, millised tohutud, üksikasjalikud, põhjalikud ja kindlasti ka ülikulukad on need ettevõtmised, mida rände vastuvõtuks kavandatakse – võtkegi seda just Eesti 11-miljardilise tasakaalus eelarve puhul.
“Töötame migrantidele välja paindlikud, õigustel põhinevad ja sooküsimusi arvesse võtvad tööjõu liikuvuse kavad kooskõlas kohaliku ja riigi tööturu vajadustega ja oskuste pakkumisega kõigil oskuste tasanditel, sealhulgas ajutised, hooajalised, korduv- ja kiirprogrammid valdkondades, kus esineb tööjõu puudus, pakkudes paindlikke, muudetavaid ja mittediskrimineerivaid viisa- ja loavõimalusi, näiteks alaliseks ja ajutiseks tööks, mitmekordseks õppimiseks, äritegevuseks, külastusteks, investeeringuteks ja ettevõtluseks,” kõlab üks rändelubadus. Jälgige, kui palju võimalusi annab see võõraste sisseveoks, eeldades, et võimul on mingi Hispaania Sanchezi valitsus, kes väidab, et “Euroopa vajab uut verd”. Eriline tähelepanu tuleks panna sõnadele “muudetavaid ja mittediskrimineerivaid viisa- ja loavõimalusi”.
Tööandjatel maksaks pöörata tähelepanu momendile: “Töötame välja ja tugevdame töörännet ning õiglaseid ja eetilisi värbamisprotsesse, mis võimaldavad migrantidel vahetada tööandjaid ning muuta oma viibimise tingimusi või kestust minimaalse halduskoormusega, edendades samal ajal suuremaid võimalusi inimväärseks tööks ja austades rahvusvahelisi inimõiguseid ja tööõigust.” Siin on kaks momenti – migrantidel antakse tööturul võimalus tingimusi dikteerida ja praegustel odavate ukrainlaste sissevedajatel kaob kohe kindlasti võimalus kedagi miinimumpalga eest värvata. Tõenäoliselt saab just eestlastest odav tööjõud, sest neile migrantide soodustused ei laiene.
Siia lisandub veel: “Tagame mitteametlikus majanduses töötavatele migrantidele ohutu juurdepääsu tõhusatele kaebamise, kaebuste lahendamise ja heastamismehhanismidele töökohas ärakasutamise, väärkohtlemise või nende õiguste rikkumiste korral viisil, mis ei süvenda nende migrantide haavatavust, kes teatavad sellistest intsidentidest,” – migrandid saavad sisuliselt võimaluse iga väiksemagi asja peale kaevata, jäädes alati õigeks.
“Lõimime migrantide tervisevajadused riikide ja kohalikesse tervishoiupoliitikatesse ja -kavadesse, näiteks suurendades teenuste osutamise suutlikkust, hõlbustades taskukohast ja mittediskrimineerivat juurdepääsu, vähendades suhtlusbarjääre ja koolitades tervishoiuteenuse osutajaid kultuuriliselt tundliku teenuste osutamise teemal, et edendada migrantide ja kogukondade üldist füüsilist ja vaimset tervist,” – kas keegi kujutab ette, millise koormuse paneb see nõue niigi kehvapoolsele Eesti tervishoisüsteemile, kusjuures kindlasti tuleb hakata eelistama migrante kodanike ees!
Ja lõpuks magustoit: “Kehtestame, rakendame või hoiame jõus õigusakte, millega karistatakse vihakuritegude ja raskendatud asjaoludel toime pandud vihakuritegude eest, mis on suunatud migrantide vastu, ning koolitatakse õiguskaitse- ja muid riigiametnikke, et tuvastada ja ennetada selliseid kuritegusid ja muid vägivallaakte, mis on suunatud migrantide vastu, ning neile reageerida; suurendame migrantide ja kogukondade mõjuvõimu, et mõista hukka igasugused üleskutsed migrantide vastu suunatud vägivallale, teavitades neid võimalikest heastamismehhanismidest, ning tagame, et isikud, kes osalevad aktiivselt migrantide vastu suunatud vihakuritegude toimepanekul, võetakse vastutusele kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.”
“Kaasame migrante, poliitilisi, usulisi ja kogukondade juhte, samuti haridusepakkujaid ja teenuseosutajaid, et tuvastada ja ära hoida sallimatuse, rassismi, ksenofoobia ja muus vormis diskrimineerimise juhtumeid migrantide ja diasporaade vastu ning toetame tegevust kohalikes kogukondades, et edendada vastastikust austust, sealhulgas valimiskampaaniate kontekstis,” – sisuliselt antakse migrantidele võimalus dikteerida seda, mida nad peavad enda suhtes õiglaseks või ebaõiglaseks. Valimiskampaaniates ei tohiks edaspidi migratsiooniteemat üles võtta.
“Edendame sõltumatut, objektiivset ja kvaliteetset meediaväljaannete teavitamist, sealhulgas internetipõhist teavet, tundlikustades ja harides meediaspetsialiste rändega seotud küsimustes ja terminoloogias, investeerides eetilistesse teavitamisstandarditesse ja reklaami ning lõpetades riigi rahastuse või olulise toetuse eraldamise meediaväljaannetele, mis korrapäraselt edendavad migrantide vastu suunatud sallimatust, ksenofoobiat, rassismi ja muid diskrimineerimise vorme, austades täielikult meediavabadust,” – üheaegselt nii pöidlakruvid kui ka meediavabadus!
Ja lõpetuseks kohustustest: “Pühendume sellele, et täita globaalses ränderaamistikus sätestatud eesmärke ja kohutusi kooskõlas oma visiooni ja juhtpõhimõtetega, tegutsedes tulemuslikult kõigil tasanditel, et soodustada igas etapis ohutut, korrakohast ja seaduslikku rännet. Rakendame globaalset ränderaamistikku oma riikides ning piirkondlikul ja üleilmsel tasandil,” – sisuliselt võtavad riigid kohustuse rändele kaasa aidata.
Väga palju leiab rändeleppes nõudeid kohandada riigi seadusi nii, et need vastaksid migrantide vastuvõtu “soovitustele”. Ja kogu eeltoodu on vaid jupike kõigest sellest kägistavast maost, nimega ÜRO rändelepe. Tegu on ilmselge katsega maailm teadlikult ja põhjalikult ümber kujundada!
Rändeleppe tõlkega saab tutvuda SIIN