22.01.2022
Ukraina reservistid harjutavad makettidega.
Reaalne elu näitab, et peaminister Kaja Kallase naiivsed lootused suures poliitikas ei tööta ja liitlassuhetes on olulised mõrad, sealhulgas ka Ukraina suunal.
“Töötame jätkuvalt selle nimel, et hoida ühtset ja selget joont NATO-s. Räägime pidevalt oma liitlastega. /…/ Lisaks diplomaatilisele ja poliitilisele toetusele vajavad ja küsivad ukrainlased oma riigi kaitseks ka praktilist tuge. Selleks töötame liitlaste ja partneritega, et anda Ukrainale relvastusabi,” rääkis Kaja Kallas oma julgeolekualast poliitilist avaldust tehes. Paraku just selline liin ei tööta ja Eesti ei saa lubatud abi haubitsate näol Ukrainale tarnida.
Eesti kaitseminister Kalle Laanet, Läti kaitseminister Artis Pabriks ja Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas tegid reedel Ukraina toetamiseks pressiavalduse, milles märgivad, et on USA-lt saanud vajalikud kooskõlastused relvastuse saatmiseks ning jätkavad koostööd, et relvastus kiiresti Ukrainasse saata. /…/ Abi andmine järgneb Ameerika Ühendriikide valitsuse nõusolekule anda üle USA-s toodetud varustus Ukrainale, kirjutab BNS.
Saksamaa aga ei luba oma NATO-liitlasel Eestil saata Ukrainasse haubitsaid, mis 1990. aastatel müüdi Saksamaalt Soome ja viidi hiljem Eestisse, vahendas reedel Wall Street Journal.
Saksamaa on järginud hoopis teist liini kui USA, Suurbritannia ja Poola, kes kõik on andnud loa relvade tarnimiseks Balti riikidest Ukrainasse.
Taoline paindumatus seab Saksa uue kantsleri Olaf Scholzi valitsuse kahtlasse valgusse, ütles Wall Street Journalile USA mõttekoja Brookings Institution analüütik.
Loodetavasti suudetakse need asjad selgeks rääkida, aga polegi kahtlust, et NATO-s ei toimi asjad nii, nagu peaks. Eesti on NATO liige ja liitlasriigid on meie seljatagune, aga Eesti liberaalsetel poliitikutel on aeg aru saada, et ka NATO-s ja EL-is on erinevatel suurriikidel omad huvid. Lõhedest Saksamaa ja Prantsusmaa ning USA vahel kirjutatakse viimasel ajal liiga sageli.