Taassünnipäeval: Eesti vajab täna taas suveräänsuse põhimõtete ülekordamist  

Täna täitub 31 aastat Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest, milles sisalduvad seisukohad pole tänagi aktuaalsust minetanud ja võitlused vajavad uuel rindel ülevõitlemist.

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes.

Deklaratsiooni kohaselt kuulub Eesti NSV-le tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil, Eesti NSV suveräänsus on terviklik ja jagamatu.

Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis jõustuvad edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja täienduste tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis.

Eesti suveräänsus kipub taas kaduma, Euroopa Liidu seadused hakkavad Eesti omadest ülimuslikumaks muutuma, meie suveräänsus on Brüsseliga jagatavaks saanud ja EL-i seaduste-nõuete jõustumine ei vaja sageli enam meie nõusolekut. Me oleme tagasi 1988. aastas, olles NSV-st saamas Euroopa liiduvabariigiks.

Paljud ütlevad, et me olevat ise osa suveräänsusest EL-ile delegeerinud, aga see ei muuda midagi – kui meie suveräänsus on kasvõi vabatahtlikult teistele antud, on otsustajad ehk peremehed ikkagi nemad, mitte meie.

Eesti vajab täna taassündi ja suveräänsuse põhimõtete ülekordamist, sest uus NLiit on kohal ja iseolemist kärpimas.