Taavi Minnik proovis teeselda ja matkida sõltumatut ajakirjanikku, aga asi kiskus koomiliseks

Paljud “sõltumatud ajakirjanikud” ei saa kuidagi 1930. aastatest tulema. Pilt on illustratiivne.

Postimehe arvamustoimetaja Taavi Minnik on üllitanud arvamusloo, mis on sama koomiline kui need, keda ta ise koomikuks nimetab.

Kui arvamustoimetaja tembeldab usinalt kedagi vasak- ja paremäärmuslasteks, siis on põhjust ka tema enda tsentris püsimises kahelda. Eriti kui ta läheb tagasi 1930. aastatesse, mis on EKRE-vastaste maiuspala, kuigi peaaegu sada aastat on sellest juba möödas – ikka meeldib ajakirjanikuhakatistel natsi-Saksamaalt jõudu ammutada.

Minnik võrdleb parem ja vasakäärmuslasi, öeldes, et neid eraldavad piirjooned muutuvat mingil hetkel sedavõrd häguseks, et nad paistavad välja ühesugused.

“Võtke kas või meid hiljuti palagani saatel väisanud “Marinotška” Le Pen, kuna see on hea näide, kuidas parem- ja vasakäärmuslasi ühendab Ameerika-vastasus ja Putini-armastus. Teatav tsirkusemoment tänapäeva parem- ja vasakpoolsuses kahtlemata eksisteerib,” väidab Minnik, jättes kogu loos märkimata, milliste “koomiliste vasakäärmuslastega” ta Le Peni võrdleb.

Arvamustoimetaja ebaprofessionaalsust või õigemini pahatahtlikkust näitab selgelt see, et ta ei maini sõnagagi EKRE liidrite selgitusi, mille kohaselt Le Peniga tehakse koostööd vaid ühistes küsimustes, nagu immigratsiooni-vastasus, ja eesti rahvuslased proovivad Lääne-Euroopa rahvuslastele selgitada, miks meile nende venemeelsus vastukarva on.

Ilmne pahatahtlikkus kumab läbi ka Minniku tõlgendusest sellele, et teatud venemeelsetes ringkondades kirjutatavat Mart Helme kohta “vot see on mužik!” Kui seda kirjutataksegi, siis vaid seetõttu, et EKRE liider läheb kõnepulti ning räägib seal ausat ja otsekohest juttu – venelastele see meeldib, seda enam, et Taavi Rõivase ja Kersti Kaljulaidi moodi poliitikud käivad Ida-Virumaal vaid ilusaid sõnu tegemas.

Minnik aga võtab kätte ja loob sellest “mužikust” oma tõlgenduse ehk näeb juba venemeelseid ja eesti rahvuslasi koostööd tegemas, lausa Donbassi ja Georgi lintide tasemel, lisades ka oma luulud ehk “Helmel ja EKRE-l on õnnestunud kaasa tõmmata mingi osa Eesti-vastaselt häälestatud venekeelsetest. See on saavutatud eestlastele ja venelastele suunatud erineva demagoogia abil…”

Tunnustus kellelegi ei tähenda tingimata seda, et temaga ollakse ühel meelel ja tehakse koostööd. Uued Uudised on mitmel korral tunnustanud sotse, sest kuigi nemad on rahvuskonservatiividele otsesed ideoloogilised vaenlased, on nemad EKRE kõrval teine erakond, kes ei varja, et tegutseb vaid oma, neomarksistliku ideoloogia järgi, samas kui kõik teised parteid proovivad valetades igaühele meeltmööda olla. Tunnustus sotsidele otsekohesuse eest ei tähenda vähimatki koostööd nendega.

“Lisaks meeldib suurele osale kohalikele venelastest jutt, et migrante ja võõraid pole vaja jne,” lisab Minnik. Nii see tõesti on ja lisaks ei meeldi venelastele eriti ka geiagenda pealetung – see on kahtlemata rahvuskonservatiividele toeks, kuid ei tähenda jällegi koostööd.

“Lihtsalt naljakas metamorfoos, et ainuke minister, kellega kõike eestilikku vihkavad inimesed on rahul, on Mart Helme,” väidab arvamustoimetaja. Need inimesed ei toeta mitte eesti rahvuslust, vaid ministri avameelset suhtlemislaadi, mis ei ole üks ja sama – aga kui EKRE on vaja maha teha, siis kasutab ajakirjanik ära ka kaudsed kokkusattumused.

“Püüd teeselda ja matkida kedagi, kes sa tegelikult pole, on iseenesest koomiline,” kirjutab Taavi Minnik. Tema püüdis matkida ja teeselda sõltumatut ajakirjanikku, aga see kukkus kuradima koomiliselt välja.

UU

Kommentaarid