Tallinna tänavad täitis võitlev feminism – naiselikkust seal polnud

Laupäevane “Naiste marss” Tallinnas ei olnud see, mida ühiskond oleks ehk oodanud.

Esiteks, nagu ütleb Delfi, kaaperdasid ürituse erakonnad, või täpsemalt: “Kümmekond minutit enne marssi oli huvi leige. “Kohal on vaid paarkümmend inimest, seejuures pressi rohkem,” kirjeldas fotograaf. Siiski võis mõne minuti pärast kohale marssimas näha erinevate parteide poliitikuid — rohelised, sotsid, esindajad Keskerakonnast.” Pakutud arv – 500 kuni 1000 osalejat – on vähemalt piltide järgi üle pakutud.

Nii et suuresti oli tegu erakondade valimisüritusega. Aktiivsed olid ennekõike sotsid, kelle ridades võis näha “prouasid” Rainer Vakrat ja Jevgeni Ossinovskit. Mõistagi tõi just see erakond marssi sisse ideoloogilised ja poliitilised teemad, nagu võrdõiguslikkuse, sookvoodid, palgalõhed, aga ka võitleva feminismi momendid – loosungid, mis rääkisid oma kehast ja sellest, et sugu ei kohusta millekski; olid “Feminism on minu element”, #metoo plakatid ja üleskutsed planeedi päästmiseks.

Üritust ei tahaks naistemarsiks nimetada seetõttu, et see oli pigem suunatud aktiivsetele lastetutele karjäärinaistele, äärmusfeministidele, “kaasaegsetele võitlevatele” naistele, võrdõiguspoliitikutele ja nii edasi – naise kui praeguse ja neiu kui tulevase ema, naise kui abikaasa ja naise kui naiselikkuse edasikandja jaoks polnud selles marsis midagi. Tallinna tänavatel lehvis võitlev feminism ehk “naistelaine”, nagu väljendas üks plakat. Pole ka imestada, sest korraldajatestki enamik olid ühe kommentaatori sõnutsi “võrdõiguslased ja lesbimaffia”. Osalejate seas oli Eesti esifeminist Nika Kalantar, kes on varem tähelepanu kogunud äärmuslike väljaütlemistega nagu “laste saamine on keskkonnale kahjulik”.

Pisut kõrvalevaatavalt võiks öelda, et naised poliitikas on vajalikud, aga alati ei satu sinna just need, keda ootaks ehk emad ja abikaasad, praegused ja tulevased. Poliitikasse tulevad peamiselt lastetud karjäärinaised, võrdõiguslased, äärmusfeministid, aborditoetajad, seksuaalsete vähemuste kaitsjad ja nii edasi. Kui tavaliselt on naised mehi tagasitõmbav ja alalhoidlik jõud, siis need on just amatsoonid, kes toovad poliitikasse “ehtbitšilikult” karmid sõjakäigud nende vastu, kes naiste vaenlasteks tembeldatakse. Nendesugused löövad risti Kavanaugh` moodi mehi. Nad ei võitle üksikemade, suurperede ja teiste tõeliste abivajajate eest.

Varsti on poliitikas tõesti sookvoote vaja – siis paraku meeste jaoks, sest lastetute feministlike amatsoonide võidukäik poliitikas hakkab maailma pigem tuksi keerama ja keerab pinged eriti üles. Hea näide on Hispaania. Mullu suve hakul sai seal konservatiivse valitsuse asemel võimule sotsialistide “feministlik” valitsus ehk naiste ülekaaluga Sancheze kabinet. Kohe võeti immigratsioonile piiri pannud Itaalialt üle inimkaubandus – noorte Aafrika meeste import hakkas käima läbi Hispaania.

Olgu kohe ära öeldud, et needsamad metsikud mustad mehed, marufeministide märg unenägu, on seadnud ohtu needsamad “kaitstavad” Euroopa naised – Kölni käperdamisööst saati on mandril vägistatud sadu ja tuhandeid naisi, paljud on seejärel tapetud, üks 18-aastane itaallanna Maceratas ka tükeldatud. Soomes on välismaa mehed vägistanud arvukalt alaealisi neiuhakatisi, vallandades ühiskonnas lausa poliitilise kriisi.

Marufeministid ja igasugused võrdõiguslased tegutsevad taraanina euroopalikus ühiskonnas, mille naisi nad ei suuda siiski võõramaalaste eest kaitsta, kuid veelgi räigem on see, et Euroopasse saabunud mosleminaised ei saa siin mingil moel läänelikku elu alustada ehk neid Tallinnaski nõutud vabadusi nautida. Suured moslemikogukonnad hoiavad naisi ka “vabas maailmas” lõksus (suguelundite operatsioonid ja sunniviisiline mehelepanek Soomes!) ning naisõiguslaste hammas nende peale ei hakka – nad on mosleminaiste kaitsmisest loobunud, väites, et austavad nende kogukonna kombeid.

“Naistemarss” Tallinnas oli naiste marss ainult neile marssijatest, kes muretsevad tõesti endi ja kaaslannade kui naiste pärast – muidu aga oli see vasakpoolsete erakondade propagandaüritus ja marufeministide jõudemonstratsioon.