Täna möödub 80 aastast punasest riigipöördest

Eesti,
©Scanpix.
Vene punalipp.

21. juunil 1940. aastal kell 10 hommikul oli Vabaduse väljakule kogunenud umbes paar tuhat inimest. Väljaku serval seisid Vene soomusmasinad. Kanti loosungeid kirjadega: „Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!“ ja „Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!“.

Eesti Ekspress meenutab, et meeleavaldajad liikusid Toompeale peaministri ametiruumide ette meelt avaldama. Kell 12 jõudsid meeleavaldajad Kadriorgu presidendi lossi ette. President võttis sõna, öeldes, et „ainsaks tähiseks, mis on teda juhtinud tema pikaaegse avaliku tegevuse kestel, on olnud siiras tahe teha kõik, mis tema võimuses, et tõrjuda eemale eesti rahvast viletsust ja kannatusi ning aidata temal saavutada kultuurrahvale väärilisi paremaid elutingimusi“. Pätsi kõne kutsus esile aplausi, mis ei meeldinud korraldajaile. Viimased hakkasid presidenti vahelehüüetega segama ning Päts katkestas kõne sõnadega: „Kui teil on mulle midagi ütelda, siis saatke mõni esindaja minu jutule.“

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Meeleavalduse ajal saabusid presidendi juurde Ždanov, saadik Nikitin ja teised, esitades talle peaministri kandidaadina Varese. Päts vastu ei vaielnud. Kell 13 oli meeleavaldus lõppenud.

Pärast kella 13 ilmus rahvasalk mõne Vene soomuki saatel keskvangla ette ja nõudis poliitvangide vabastamist. Vangid vabastatigi, kuigi Rei sõnul olid ainsad poliitilised vangid hetkel need, kes kandsid karistust N Liidu kasuks spioneerimise eest.

Kella 17 paiku naasid riigikukutajad Toompeale, seekord vabastatud poliitiliste vangidega eesotsas. Tungiti lossi, mille rõdule kogunesid kõnet pidama rongkäigu juhid ja vabastatud vangid.

Kell 18.45 heisati Pika Hermanni torni punane lipp, mis järgmisel päeval siiski sinimustvalgega asendati. Kõrvale jäi lehvima ka punalipp.

Kella 20 paiku puhkesid Tallinnas rahutused. „Esmalt kostsid üksikud paugud, kuid varsti võis kuulda üsna elavat tulistamist, vahel sekka kuulipildujate raginatki. [—] Mürgeldavaid korrarikkujaid saatsid sovjetivene sõdurid ja madrused, kes neid kaitsesid ja julgustasid,“ kirjeldas Rei.

Kella 22 paiku saabus presidendi juurde Vares ning Päts nimetas tema valitsuse ametisse. Vares andis samas ka ametivande.

Enne keskööd tuli riigipöörajate salk Raua tänava koolimajja sidepataljoni valvet üle võtma. Järgnenud lahing koolimaja ümber kestis mitu tundi, kuni kohale jõudis sõjaminister Rotberg ning kuus Punaarmee soomusautot. Seejärel sidepataljoni sõdurid alistusid.

 

2 commentsOn Täna möödub 80 aastast punasest riigipöördest

  • Avatar

    Hetkel meie venelased meid päästavad. Ilma venelaste ja neid esndavate kesikuteta oleks Eesti ju Rootsi, Ekre oleks sarnaselt Rootsi Demokraatidega nurka surutud nišipartei kellest midagi ei sõltu. Viimased 50 aastat on Euroopas näidanud, et mitte miski ei pane inimesi kommunismi vastu hääletama.

  • Avatar

    2003 tegid sotsid ja reform sama asja ära ilma igasuguste paugutamiste ja võõrvägede toeta, puhtalt eestlaste lollusele ja orjameelsusele toetudes. Kas Eestil on veel üldse mingit tulevikku või teevad liivlased meile juba ajaloo prügikastis enda kõrvale ruumi?

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused