Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Tark peaminister”: Kaja Kallas usub, et eestlasi on Eestis 85%

-
16.05.2022
© Uued Uudised

Eestil on peaminister, kes arvab eestlaste demograafilise seisukorra olevat lausa sedavõrd hea, et me olevat konkurentsitult enamusrahvas, tervelt 85 protsendilise osalusega.

EKRE saadikud tegid esmaspäeval peaministrile arupärimise strateegia “Eesti 2035” rahvastikunäitajate kohta ja lõppsõna saanud peaminister Kaja Kallas väitis:

18:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Alustan sellest, et Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2022. aasta seisuga on eestlaste osakaal 85% ja see on olnud juba aastaid. Ja nüüd tuleme selle küsimuse juurde, kes on eestlane ikkagi…

Statistikaameti kodulehelt leiab diagrammi, mis ütleb, et 2021. aastal oli eestlasi 68,8% (914 896), venelasi 24,3% (322 700), muid rahvusi 6,4% (85 333).

Ja sellist peaministrit iseloomustab tema ihumeedia pealkirjade all: “Eksperdid: Kallase rahvusvaheline nähtavus toob kasu ka Eestile” ja “Tõnis Saarts: meil on eksperdihingega peaminister” – valitsusjuhti, kelle tavaline vastus on “Ma ei tea, pean paberitest vaatama!”

Pole siis imestada, et Kaja Kallase valitsus nii hoolega ukrainlasi sisse veab: põlisrahva 85% juures kannataks seda ehk tõesti teha.

Lisaks selgus, et peaminister ei jaga midagi mõistest.

“Eelmisel aastal oli Ukraina, Venemaa ja Aasia, Aafrika kodakondsusega isikute migratsioonisaldo meile 5800 ehk meile asus ligi 6000 nende riikide kodakondset alaliselt elama rohkem, kui meilt lahkus. Ja see on ju tegelikult samasugune massiimmigratsioon ja võib-olla isegi mahult suurem kui 1980. aastatel. Ja loomulikult langes ka eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaal. Sellest hoolimata lõdvendas valitsuskoalitsioon sisserändereegleid,” väitis EKRE saadik Jaak Valge.

“Ma ei tea, millele tuginedes teie oma andmeid kasutate, aga mina kasutan Statistikaameti andmeid sisserändest Eestis. Ja kui me nüüd 2021. aastat vaatame, siis kõige rohkem on Eestisse sisse rännanud Eesti kodakondsusega inimesed, 7056 inimest, ja Euroopa Liidu kodanikud on 4082. Ja sealt, kui me võtame nüüd selle lahti, siis tegelikult siit tuleb, eks ole, Soome, Läti, Saksa. Ja kolmandal kohal on Ukraina kodakondsusega inimesed ehk siis 3047 inimest. Ja sealt edasi siis muu kodakondsusega on tegelikult ainult 3010 inimest ja kodakondsus teadmata 152. Nii et see 5000 ei saa küll vastata tõele vastavalt Statistikaameti sisserändeandmetele,” vastas peaminister Kaja Kallas.

Jaak Valge rääkis üle: “Ma tulen jälle statistika juurde. Nimelt avaldati eelmisel nädalal ka värsked immigratsiooninäitajad, mille kohaselt meile siis 2021. aastal, see tähendab enne Venemaa rünnakut Ukraina vastu, asus alaliselt elama 4900 Ukraina ja Venemaa kodanikku ja lisaks 3500 põhiliselt Aasia ja Aafrika riikide kodanikku, lahkus aga 1400 Venemaa või Ukraina kodanikku ning 1200 Aasia ja Aafrika riikide kodakondsusega isikut. Eestisse jäi püsielanikuks 5800 nende riikide kodanikke rohkem, kui lahkus. Euroopa Liidu riikide kodanikke tuli Eestisse elama 1100 rohkem, kui lahkus, ja nende seas oli Eesti kodanike ränderändesaldo ainult +100.

Ja oluline on just saldo, mitte see, nagu teie väitsite, et Eesti kodanikke rändas sisse. Rändas sisse küll, aga välja ka. Need on lihtsad arvutused. Seega, tegelikult pidi veel rohkem, kui on näidatud Statistikaameti lehel selle arengustrateegia tegevuskava mõõdikutest, vähenema ka eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute suhtarv. Seda numbrit tuleb täiendada ja kahjuks mitte positiivsemaks.

Kui meil oli 1. jaanuari seisuga 1 332 000 elanikku ja neist kõneles eesti keelt emakeelena 66,6%, nagu Statistikaameti koduleheküljel on, mis on natukene suurendatud arv kindla peale, aga kui me usume seda, et nende absoluutarv on 887 000. Nüüd, kui meile tuleb juurde 50 000 põgenikku, oletades, et nad jäävad siia, siis vähendab see eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaalu 64%-ni. Ning kui jätkuks 2022. aasta eelne sisseränne, see tähendab, et migratsioonisaldo oleks 5000–6000-ga plussis ja sündimus jääks praegusele tasemele, siis umbes kümne aasta pärast oleks eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste osakaal Eestis väiksem, kui oli nõukogude okupatsiooni lõpus. Ehk siis toona oli see näitaja 62%. Ja umbes poole sajandi pärast oleksime vähemuses.”

Allikas: stenogrammid