Tartu rahu aastapäeval: kolm poliitikute põlvkonda on jutlustanud järelandmisi Venemaale

Eesti,
- Updated
©Erakogu
Hetk konverentsilt.

Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil öeldi välja valusaid sõnu Eesti välispoliitika kohta suhetes Venemaaga ja üheks kritiseerijaks oli Jüri Estam.

Estami sõnul käitub Eesti senini riigina, kellel pole riiklikku ambitsiooni olemas, ja ta näeb välispoliitikas põlvkondade lõikes allakäiku.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Andres Tarandi, Lennart  Meri ja neid toetavat põlvkonda võib tema hinnangul nimetada põlvkonnaks number 1, kes ei teinud nii, nagu oli tarvis.

Peale kasvas samasuguse mentaliteediga põlvkond number 2 – need on Urmas Paet, Marko Mihkelson ja teised, kes lõid illusiooni, et meie territooriumi jagamine on kuidagi eesti rahva huvides.

Peale seda on järele tulnud põlvkond 3.0, kelle lipulauseks on pingelõdvendus Venemaaga iga hinna eest ja karta on, et Lauri Mälksoo kasvatab ülikoolis selle järgnevat põlvkonda 4.0.

Olukord on vastupidine eestiaegsele olukorrale, kus üliõpilaskonnad ja õppejõud olid need, kes lõid baasi selleks, et Eesti ennast vabaks võitles.

“Samas kui meie poliitiline eliit kinnitab, et Krimmi annekteerimine on olnud õigusevastane, siis meie enda alade annekteerimist püüame me seadustada ja loovutada need lõplikult Venemaale. Vajame elamist ilma valedeta. Meie kui ohvrid vajame õiguse mõistmist, ja me peame rääkima asjadest nii, nagu nad on. Me peame presidendi suust kuulma sõnu et me peame riikidevahelise diplomaatilise suhtluse aluseks võtma Tartu rahulepingu ja seda tuleb meeldejätmiseks aina uuesti korrata,” rääkis Estam.

Praegu antakse lihvi välispoliitika aluste kontseptsioonile aastani 2030. Eesti on mõneks ajaks ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige. 2020. aasta 7. veebruaril toimub Balti peaministrite kohtumine. Sellele järgneb kevadine Balti riikide, Venemaa ja Saksamaa välisministrite kohtumine ning selliseid kohtumisi on veel. Eesti võimaluseks on piiriküsimuste tõstatamine Baltimaade kontekstis, leiab Jüri Estam.

Uute Uudiste toimetus lisab, et näiteks Jaapan ei jutlusta küll Lõuna-Kuriilide loovutamist, vaid viib saarte tagasisaamise küsimuse põlvkondade kaupa edasi.

2 commentsOn Tartu rahu aastapäeval: kolm poliitikute põlvkonda on jutlustanud järelandmisi Venemaale

  • Avatar
    Lehelugeja

    Eesti peaks hakatuseks oma euromündid välja vahetama, kuna tegemist on ju praakmüntidega – Eesti Vabariigi kontuuri asemel on müntide tagaküljel kujutatud ENSV oma! Või kui selleks tõesti mune ei jätku, siis võiks sinna kasvõi nt. Toompea lossi või Tartu Ülikooli kujutise panna (nagu oli 1930. aasta 2-kroonistel hõbemüntidel). Hetkel jääb mulje, et peame Nõukogude okupatsiooni nii armsaks ja südamelähedaseks, et kujutame üht selle sümbolit isegi oma rahal – kõigepealt kroonisentidel, nüüd siis üle 10 aasta juba ka euromüntidel. Samahästi võiks sinna sirbi ja vasara, Lenini, või lausa Stalini kujutise panna.

  • Avatar

    Jüri Estami taolised, igavikulistele väärtustele toetudes igapäevaelu pudi-padi korraldada soovitavad inimesed ON IGA RAHVA SEES – KULLAPROOVIGA INIMESED !

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused