Tarvastu mail Mustlas paigaldatakse Võidupüha eel mälestustahvel Alfons Rebasele

Eesti,
©monument.ee
Üks Alfons Rebasele püstitatud mälestusmärkidest.

Võidupühal või selle eel peetakse kogu Eestis meeles neid, kes võitlesid Eesti eest.

Eesti Sõjameeste Sakala Ühing paigaldab reedel, 22. juunil kell 16 Mustlas Posti tänava majale tahvli, et mälestada Teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud eestlast Alfons Rebast, kelle sünnist möödub 24. juunil 110 aastat, vahendab BNS maakonnalehte Sakala.

«Ta töötas aastatel 1935-1939 Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva instruktorina ning samal ajal elas Mustlas mitmes majas. Tahvel tuleb neist viimase seinale,» sõnas Jaanika Kressa Eesti Sõjameeste Sakala Ühingust.

Kohaliku kiviraiduri Kalev Pehme tehtud kiviplaadil on Alfons Rebane kujutatud SS-i mundris, mille varrukal on Eesti vapp. «Seinalt jääb Rebane vaatama üle tee Jaani parki Vabadussõjas langenute mälestussamba poole, mis sinna paigaldati esimest korda tema osavõtul 1937. aastal ja uuesti pärast taasiseseisvumist,» rääkis Kressa.

Ta rõhutas, et Alfons Rebasele kuulub kõrgeim sõjaväeline autasu, mida eestlane kunagi on saanud. Rüütliristi said neli Saksa armees bolševimi vastu võidelnud eestlast, belglast ja hollandlast, kolm prantslast ja taanlast ning koguni 12 lätlast. Tammelehed Rüütliristi juurde anti aga vaid kahele välismaalasele, need olid belglane Léon Degrelle ja eestlane Alfons Rebane.

Vikipeedia andmetel oli Alfons Rebane Teise maailmasõja ajal mitme Saksa juhatusele alluva Eesti väeosa ülem. Ta osales oma väeosadega enamikus otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920. aastatel ja sai ohvitseriks 1929.

Mais 1941 läks Rebane Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks idarindel 658. Eesti Pataljoni ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus tal välja murda 13 piiramisrõngast. Pärast sõda osales ta inglise luure töös. Tema katsed Eesti metsavendi toetada ja varustada ebaõnnestusid.

Pärast surma maeti ta auavalduste saatel Augsburgi, kust ta põrm toodi 1999. aastal Tallinna Metsakalmistule.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused