26.09.2019
20190423_sha_z03_861
Kui praegu räägitakse palju inimtekkelistest kliimamuutustest, siis tasub meenutada Eesti päritolu teadusmehe Arno Arraku kümne aasta eest Postimehele antud intervjuud.
„Ma ei väida, et soojenemist ei ole, aga see soojenemine ei ole inimeste põhjustatud,“ rääkis teadlane. „Maakera on pika aja jooksul soojenenud ja jahtunud – jääajal katsid jääliustikud Eestit. Aga see ei olnud ainuke jääaeg: 800 miljonit aastat tagasi oli nii külm, et kõik ookeanid jäätusid ja maakera nägi välja nagu suur jääpall. Jääaja lõpust saadik on kliima üles-alla käinud. 11. sajandil oli nii soe, et viikingid rajasid asundusi „rohelisel maal“ – Gröönimaal. See aeg oli soojem kui praegu, kuid siis läks külmaks.“
Ta lisas, et too külm aeg kestis 19. sajandi keskpaigani. Seejärel hakkas kliima uuesti soojenema. Soojenemine lõppes Teise Maailmasõja paiku. Järgmistel kümnenditel läks globaalne temperatuur veelgi külmemaks, nii et ajalehed spekuleerisid uue jääaja tulekuga.
„1970. aastate lõpus algas uus soojenemine – nii meile on öeldud. Ja see uus soojenemine olevat inimeste süü, kuna paiskame õhku süsihappegaasi, mis ei lase infrapunakiirgust õhuruumi edasi, vaid imeb selle endasse. Räägitakse, et meie lastelaste maailm muutub seetõttu nii soojaks, et suured maa-alad pole enam elamiskõlblikud,“ rääkis ta, lisades, et kui vaadata Ameerika ookeani- ja atmosfääriuurijate temperatuurigraafikuid, siis nende kohaselt algas soojenemine aastal 1977. Ja jätkub seetõttu, et inimesed paiskavad õhku üha rohkem ja rohkem süsihappegaasi.
„See on huvitav, kuna süsihappegaas oli õhus juba aastakümneid enne 1977. aastat, aga meie ilma ei mõjutanud. Kas on võimalik, et selle gaasi hulk hakkas 1977. aastal võimsalt suurenema? Vastus on: kindlasti mitte, gaasi hulk suurenes aeglaselt nii enne kui pärast seda aastat. Ja kui ta äkki 1977 soojendamist alustas, pidanuks ta seda tegema kõigi füüsikaseaduste vastaselt,“ arutles Arrak.
UU