Teadus küsib raha juurde, aga soolise palga- ja rikkuselõhe uurimiseks jagub seda küllaga

Rohke rahastusega projekti üheks eestvedajaks on võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.

Ajal, mil teadusmaastik kaebleb rahapuuduse üle, said Eesti teadlased TÜ-st ja TTÜ-st soolise palga- ja rikkuselõhe uurimiseks üle 700 000 euro, seega läheb “teadusraha” ideoloogiliste taustaga projektidesse, mitte majandusuuringutesse.

Kuigi tegu pole eelarvelise rahaga, näitab see number, et teadusmaailm, sealhulgas ülikoolid, tegelevad kasutute projektidega, mis on ilmselgelt suunatud mitte Eesti majanduslikele huvidele, vaid EL-i ideoloogiliste tellimuste täitmisele.

Tartu Ülikooli majandus- ja arvutiteadlased alustavad koostöös võrdõigusvoliniku ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega mahukat uuringut soolise sissetulekute ja rikkuse erinevuse teemal. Sissetulekute lõhe vähendamiseks luuakse uudne mobiilirakendus, kirjutatakse Tartu Ülikooli kodulehel möödunud aasta 21. detsembri kuupäevaga.

Uuringu ühe projektijuhi, TÜ majandusteaduskonna vanemteaduri Jaanika Merikülli sõnul pole Eesti nii suurt teadusraha – üle 700 000 euro – meeste ja naiste sissetulekute ja varade erinevuse uurimiseks varem saanud.

Projekti „Meeste ja naiste sissetuleku ja rikkuse uuring ning praktiline veebitööriist, mis aitab paremini mõista soolist sissetulekute ja pensioni lõhet EL-i suurima soolise palgalõhega riigis Eestis” rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist ja see viiakse ellu aastatel 2019–2020.

Uuringu käigus analüüsitakse ka ettevõtete tootlikkuse ja uuendusmeelsuse osatähtsust soolises palgalõhes. Peale selle uuritakse segregatsiooni rolli palgalõhe kujunemisel.

Projekti teostajad on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo (projektijuht Liisa Pakosta), TÜ majandusteaduskond (projektijuht vanemteadur Jaanika Meriküll) ja arvutiteaduste instituut (projektijuht vanemteadur Rajesh Sharma) ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituut (projektijuht professor Tairi Rõõm).

Allikas:

Täiendatud uute “teadustöödega”:

Eesti Üliõpilaskondade Liit viib aprill 2019 kuni veebruar 2020 läbi uuringut “Sooline ja seksuaalne ahistamine kõrghariduses”. Projekti eesmärk on uurida soolist ja seksuaalset ahistamist kuues Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis. Lisaks käsitleb uuring varasemaid kohalikke ja rahvusvaheliseid praktikaid ülikoolides turvalise õpi- ja töökeskkonna loomiseks ning hoidmiseks. Uuringu lõppraporti valmimine on planeeritud jaanuaris 2020, kui toimub uuringutulemuste esitlusüritus.

Küsitlust viiakse läbi 16. maist kuni 27. juunini, eesmärgiga kaardistada kuue avalik-õigusliku ülikooli (EMÜ, EKA, EMTA, TLÜ, TTÜ, TÜ) üliõpilaste kogemusi, hoiakuid ja teadlikkust soolisest ja seksuaalsest ahistamisest. Küsitlust aitab läbi viia TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Projekti toetavad haridus- ja teadusministeerium, Tallinna Ülikool, mitmed üliõpilasesindused ning Tartu Uus Teater ja Paide Teater.

Tallinna Ülikooli sotsioloogide juhtimisel tegutsevad mitme Eesti ülikooli teadlased lükkasid käima teadusprojekti, mis uurib järgmise kolme aasta jooksul Eesti suure soolise palgalõhe põhjuseid ja võimalusi selle vähendamiseks.

Kolm aastat kestva projekti jooksul kaevuvad Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute keskuse (RASI) sotsioloogid koos Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlastega ja Statistikaametiga senisest sügavamalt palku puudutavasse statistikasse, et leida võimalike selgitusi palgalõhe selgituseta osale.

Uuringute tulemusel töötavad Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi teadlased välja ka uudsete digitaalsete lahenduste prototüübid, mille abil saavad organisatsioonid jälgida ja analüüsida palgalõhet enda asutuses, et selle teadmise abil astuda samme palgaebavõrdsuse vähendamiseks.

Töörühma on kaasatud kõrgkoolid, ametiasutused ja ettevõtted, teadlastest teevad koostööd sotsioloogid, andmeteadlased, informaatikud ja kommunikatsiooniteadlased.

Projekti eelarve on 615 789 eurot. Uuring on rahastatud Euroopa Regionaalarengu programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ lepingu nr 7.2-2/19/2 raames.

Nii et teadusrahad lähevad suuresti ideoloogiliste projektide peale, kuigi teadustööde aluseks peaks olema kasutegur Eesti majanduse arengule.

Kommentaarid