Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Teenindussfäär muutub üha umbkeelsemaks – ei osata juba isegi arusaadavat inglise keelt, riigikeelest rääkimata

-
03.07.2019
Ilmselt oodatakse Eestisse just selliseid idufirmade spetsialiste. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Eestlased, eriti tallinlased, on ilmselt juba harjunud sellega, et teeninduses on umbvenekeelsed asjapulgad, kuid ülemaailmastumine on pealinnas loonud olukorra, kus letitagune räägib ainult inglise keelt või mitte sedagi.

ERR vahendab keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuski sõnu, et üha enam hakkab tulema selliseid teenindajaid, kes ei oska ei eesti ega vene keelt ja tegelikult on isegi selliseid, kes ei oska ka inglise keelt. “Meil on mõned kaebused näiteks taksojuhtide kohta ja klient on öelnud, et ta proovis eesti keeles, proovis vene keeles, proovis inglise keeles, proovis soome keeles ja taksojuht ei reageerinud ühelegi nendest keeltest,” rääkis Tomusk.

Üheks teemaks on ilmselt see, et üha enam avavad Eestis ettevõtteid välismaalased, kes orienteeruvad rahakale turistile, ja see, kas eestlane eesti keeles tellida saab, ei oma nende jaoks suurt tähtsust. Või eeldavad nad, et kõik eestlased oskavad inglise keelt.

Peale selle võetakse teenindussfääri üha rohkem sisserännanuid, kelle keeleoskus piirdub kehvapoolse inglise keelega, kui sedagi – Tallinnas on mustanahalisi või asiaatidest taksojuhte, toidu laialivedajaid ja teisigi töötajaid, kes ei oska õieti ühtki keelt peale oma emakeele.

Keeleinspektsioon on saanud mitmeid kaebusi Wolti ja Omniva kullerite kohta. Kuna kullerid ei ole seaduse silmis teenindajad, siis peavad nad eesti keelt oskama kõige madalamal A2 tasemel.

“Kõik nõuded kehtivad kõikide suhtes sõltumata rahvusest, sõltumata emakeelest, päritoluriigist. Ettekirjutused lähevad kõikidele, ettekirjutuse täitmist kontrollitakse kõikide puhul. Aga loomulikult, nende puhul, kes on tulnud siia kaheks nädalaks või üheks kuuks, nende puhul on meil väga raske ettekirjutuse täitmist kontrollida,” ütles Tomusk.

Kuigi Eestil on riigikeel ning olemas keeleinspektsioon, tundub siiski, et ettevõtluses ollakse keelenõuetele käega löönud – kuna tööjõudu on vaja, siis tuuakse sisse kes iganes, ja kui ta käte-jalgade ja “Thank you”-ga asjad aetud saab, siis on ettevõtja silmis asi korras.

Üleilmastumist võtab Eesti ettevõtja endastmõistetavusega ja ainus kannataja on eestlane, eriti vanem generatsioon. Ainus väljapääs on keelenõuetest kinnipidamise range jälgimine ja karmid karistused rikkumiste eest pluss odava tööjõu sisseveo lõpetamine.