Tehnikaülikool lõpetab Nurkse instituudiga seotud sisemised uurimised – kas keegi lootiski midagi muud peale kinnimätsimise?

Eesti,
©UU
Tehnikaülikoolil oli võimalus puhastuda, kuid Aaviksoo juhtimisel eelistati mainekahjumülkas edasi solberdada.

Eestis ei usu varsti vist enam keegi õigusriigi olemasolusse – nüüd tõestas seda ka Tehnikaülikool, kes pesi oma musta pesu kiiresti lumivalgeks ja hukkas loo avalikustaja, muutes ta kogu skandaali ainsaks süüdlaseks.Tegu on tüüpjuhtumiga.

Tehnikaülikooli teatel jõudsid nii ülikooli uurimiskomisjon kui nõukogu auditikomitee järeldusele, et tõstatatud süüdistused Nurkse instituudi projekti kohta on alusetud ning seetõttu lõpetab Tehnikaülikool Nurkse juhtumiga seotud sisemised uurimised.

„Ülikool on Nurkse kaasusest saanud olulise õppetunni, mis annab ülikoolile võimaluse oma tegevust tõhustada. Isiklikult olen sügavalt pettunud, et siirana tundunud vilepuhumisest alguse saanud uurimiste käigus loobus vilepuhuja täielikust koostööst ülikooli uurimiskomisjoni ja nõukogu auditikomiteega,“ sõnas Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.

Kui jälgida Nurkse juhtumi avalikustamise järgset meediat, siis juhiti ajakirjanduses tähelepanu Jaak Aaviksoo vassimisele ja leiti, et Tehnikaülikool eesiotsas rektoriga teeb kõik, et lugu kinni mätsida. Nii läkski.

ERR kirjutas 30. augustil: “Esmaspäeval valmib Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) siseauditi vahearuanne Ragnar Nurkse instituudis toimunud tööajaarvestusega seotud pettusekahtluse kohta. TTÜ rektor Jaak Aaviksoo möönab ennetavalt, et ülikool pole selle aruande põhjal täiesti süüta, ent lubab tulevikus avalikustada ka vilepuhuja tehtud eksimuse. Ta eitab, et oleks ise juhtunu kohta valetanud või üritanud seda kinni mätsida.”

Seega väitis Aaviksoo tollal, et ülikool pole süüta, aga mätsis loo ikkagi lõpuks kinni. Ta ei hooli sellestki, et Aaviksoole avaliku kirja saatnud endised tehnikaülikooli rektorid ja professorid peavad tema käitumist Nurkse saagas inetuks valetamiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps väitis Postimehele, et  TTÜ juhtum heidab varju kogu Eesti tippteadusele. Nüüd tuleb välja, et süüdi on vaid üks vilepillipuhuja, kellele on juba jalaga tagumikku antud.

“Uurimise käigus ilmnenud asjaolud viitavad, et Keegan McBride’i tegevust ei ole võimalik käsitada vaid heausksena ja töölepingu seadusest tuleneva lojaalsuskohustusega kooskõlas olevana,” väidetakse järelduses. Seega on loo avalikustajast saanud peasüüdlane.

Eesti Päevaleht kirjutas oma 4. septembri juhtkirjas: “Aaviksoo näib uskuvat, et kui infot piisavalt suunata, kaob probleem iseenesest. Aus inimene nii ei käituks. /…/ Rektor ise rõhutab vajadust teadlasi surve eest kaitsta. Just selles valguses tulebki hinnata nii „tõekomisjoni” tegevust kui ka tehnikaülikooli ülejäänud kommunikatsiooni. See pole siiras, vaid meenutab ringkaitset. /…/ Komisjon tahab, et teda usutaks igasuguste tõenditeta. Aaviksoo ise intervjuusid ei anna, vaid eelistab esineda monoloogi vormis. Mitte kõik tema väited ei näi pärast ajakirjanike kontrolli vett pidavat. /…/ Praegu näib TalTech endiselt uskuvat, et kui piisavalt vett segada, küll siis muutub tõde mööduvas ajas nii suhteliseks, et viimaks pole teda võimalik mõõtagi.”

“Me ei leidnud tõendeid kuriteo toimepanemise kohta ning komisjon jõudis järeldusele, et Postimehe 22. augusti artiklis välja toodud pettuse süüdistustel pole alust,” ütles uurimiskomisjoni esimees Renno Veinthal ülikooli teate vahendusel.” (Äripäev).

Seega siis käisid kõik justkui valet jalga, ainult süüdistuse saanud Tehnikaülikool õiget. Nurkse skandaali ei olnudki, vilepillipuhuja valetas, Aaviksoo on õige mees kuubis ja ruudus – selline on komisjoni ja komitee veendumus.

Kogu see lugu haiseb rängalt. Tehnikaülikoolil oli võimalus puhastuda, kuid ta valis Eestis nii tuttava tee – mätsis kogu loo kinni ja jätkab mülkas püherdamist. Päris kindlasti ei tee lõpptulemus ülikoolile au ning inimeste usk nii kõrgharidussüsteemi kui ka oma riiki kahaneb jätkuvalt

Kommentaarid

One commentOn Tehnikaülikool lõpetab Nurkse instituudiga seotud sisemised uurimised – kas keegi lootiski midagi muud peale kinnimätsimise?

  • Avatar
    Leo Viller

    Selle Aaviksooga juhtus kunagi üks huvitav lugu. Oli just parasjagu mingi minister, esines televisioonis ja mainis, et on olemas ka kuritegelikke seadusi. Milline julgus! Juba järgmisel päeval räägiti televisioonis kellestki teisest aaviksoost, kes pidi olema segatud mingisse korruptsioonijamasse. Esimene Aaviksoo enam kuritegelikest seadustest ei rääkinud. Meelde aga tuleb millegipärast Svejki romaani üks tegelane kadett Biegler, kes sõi liiga palju kreemikooke ja laskis püksi. Kuna see seik oleks alandanud sõjaväe moraali, kuulutati kadett Biegler koolerabatsillide kandjaks ja tema ülesandeks saigi käsu peale alati püksi lasta

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused