26.04.2019
Tõnis Saarts ja Oudekki Loone Paide Arvamusfestivalil.
Kuivõrd politoloog Tõnis Saarts on ennast näidanud erapoolikliku analüütikuna, siis võib tema ennustusi võtta ühe poole esiletõstmisena ja seega kallutatuna.
Euroopa Parlamendi valimistest võivad Eestis saada protestivalimised ja umbusaldushääletus valitsuskoalitsioonile, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal Tallinna ülikooli võrdleva poliitika dotsendi Tõnis Saartsi sõnu.
Saartsi hinnangul mõjutab siseriiklik olukord ja meeleolu Euroopa Parlamendi valimisi Eestis ning välistatud ei ole protestivalimised, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Kes on motiveeritud välja minema? Ennekõike just need valijad, kes on pettunud tänastes arengutes ja tänases koalitsioonis. Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valijad. Ma ei tea, kas Keskerakonna valija, ennekõike vene valija on nii motiveeritud välja tulema,” rääkis Saarts.
Mis motivatsioon on opositsiooni valijal üldse mingiks protestiks välja minna? On väheusutav, et inimesed tulevad kuut eurosaadikut valima protestiks valitsuse vastu, kes selleks ajaks juba ametis tegusid teeb ja kelle käike ei kõiguta vähimalgi määral isegi see, kui kõik kuus eurosaadiku kohta reformaritele ja sotsidele saavad.
Piltlikult oleks tegu väiksema grupi laste kolimisega teise liivakasti protestiks suurema grupi vastu, kes jääb tülialusesse liivakasti – kohalejääjaid see mängimisel ei mõjuta! Pealegi pole Riigikogu valimiste tulemus võrreldav Euroopa Parlamendi valimiste tulemusega – need kuus saadikut ei muuda Euroopas suurt midagi. Seetõttu ei käi ju ka suurem osa valijatest europarlamenti valimas – neid see ei huvita ja nende arust kuus tüüpi midagi seal nende jaoks ka ei mõjuta. Kuus eurosaadikut ei mõjuta eriti ka Eesti riiklikku poliitikat.
Keskerakond ja Reformierakond (ja ilmselt ka kodutu Kaljulaid) on nagunii mõlemad ALDE-s ja hääletavad seal ühtemoodi, nii et suurt vahet pole, kumb edukam on. Sotsidel on praegu sisuliselt kaks saadikut, Tarand ja Padar – uues koosseisus nad vaevalt seda arvu säilitavad. Gräzin on küll euroskeptik, kuid tema on ju pooleaastane Kallase asendaja. Praegu on Euroopa Parlamendis nagunii seltskond, keda mistahes variandis asendataks lihtsalt teiste samamoodi mõtlejatega.
Mis muutub, kui praeguse edetabeli järgi saab sots Padari asemele saab sots Kaljurand, orava Paeti või eksorava Gräzini asemele orav Ansip, venemeelse keski Toomi asemele ärahüppaja Kaljulaid – üks Brüsseli-meelne kamp puha?! Isegi kui Kelami asemele teine isamaalane ei saa, ei muutu Eesti eurosaadikute poliitilises käitumises midagi. Ainult Gräzini väljavahetamine kellegi euromeelsega võib midagi muuta.
Hoopis olulisem on see, kui palju kohti saab EKRE, sest vaid nemad muudavad Euroopa Parlamendis jõudude vahekordi. Muidu aga öelgem ausalt – kui protestivalimised tulevadki, siis saab opositsioon vaid massohistliku naudingu osaliseks, EP töös ei muuda see Eesti jaoks midagi.
Saartsi sõnul on Eesti omapära, et Euroopa Parlamendi valimistel loevad rohkem isikud kui parteide programmid. Jällegi ärge ületähtsustage – Paetil ja Ansipil, Kaljulaidil ja Toomil, Tarandil ja Kaljurannal pole mingit vahet.
“2009 samuti erakonnad ei võtnud neid valimisi tõsiselt ja tuli Indrek Tarand ja mobiliseeris need protestihääled. Kas sel korral lubatakse sama teha Raimond Kaljulaiul, kui see kampaania kujuneb tõesti selliseks väga leigeks ja erakonnad väga sellest huvitatud ei ole?” ütles Saarts.
Saarts ei arvesta, et Tarand oli 2009. aastal inimene, kes läks praktiliselt kõigile peale, nii rahvus- kui ka euromeelsetele, sest ta oli erakondadeväline ja nii-öelda puhas leht (kellest tänaseks on saanud ärakasutatud tualettpaber) – tema sai protestihääled kogu erakondadest väsinud poliitiliselt skaalalt.
Raimond Kaljulaidi positsioon on kordi nõrgem – ta on euro- ja venemeelne globalist, mistõttu jääb tema kandepind suhteliselt kitsaks; erinevalt tollasest lõbusast rahvamehest Tarandist on ta paljude silmis ennasttäis kahtlase identiteediga kekats; kui Tarand oli ühiskondlikult aktiivne ja erakondadest kauge, siis Kaljulaid on Keskerakonna Tallinna toiduahela mees, kes omad reetis. Kaljulaid ei saavuta kunagi neid positsioone, mis olid Tarandil.
Euroopa Parlamendi valimistel on taas tegijaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes läheb Euroopa Parlamenti koos teiste konservatiivsete, rahvuslike ja immigratsioonivastaste jõududega Euroopat tagasi rahvusriikide liidu juurde suunama. Oluline on ainult see, kas EKRE võtab mõne koha kuuest – ülejäänud lähevad ikka ALDE-le, sotsdemokraatidele või veel kellelegi euromeelsele ja seal pole tõesti vahet, kas inimesed on koalitsioonist või opositsioonist (peale EKRE).