05.12.2018
Peaminister Jüri Ratas kaitses Riigikogu ees topeltstandardeid.
Kolmapäevases infotunnis jätkas peaminister Jüri Ratas oma senist kahekeelset juttu ja ründas vaid EKRE-t; Tarandit hukka mõistmast keeldus ta ka siis, kui Jaak Madison luges talle ette tolle tõestatud vihaütlused.
Küsimuse esitanud Martin Helme meenutas, kuidas peaminister esines üleskutsega järgida poliitilist kultuuri, mõistes hukka vägivalla ja provokatsioonid. “Suurepärane üleskutse, millega ma kahtlemata nõus olen, sest ei ole absoluutselt vastuvõetav, et Eesti poliitiline kultuur muutub vägivaldseks. Aga mulle jäi täiesti arusaamatuks, et keda või mida te täpsemalt hukka mõistsite? Ma sooviksin väga kuulda, et Eesti poliitiline eliit mõistaks hukka ikkagi selle, kui tullakse rahumeelsele seaduslikule koosolekule provokatsioone, ründeid ja seaduserikkumist korraldama. Seda ma kuulnud ei ole. Kas te saaksite ilusasti üle korrata, et te mõistate hukka selle, kui tullakse rahumeelset meeleavaldust provotseerima, röövima ja omastama vara ning vastu hakkama korraldajate korraldustele?” küsis Helme.
Jüri Ratase vastust pole mõtet edastada, sest Martin Helme alustas uut küsimust sõnadega “Mind teeb ikka kurvaks see, et ma ei saanud vastust”, mis lähtus osaliselt peaministri lõpulausest: “See, mis viimastel nädalatel on toimunud vägivalla osas, loomulikult see teeb mind kurvaks.” Martin Helme aga tsiteeris edasi põhiseaduse § 47: “Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.”
“Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et üksikute õigusrikkumiste, sealhulgas kuritegude toimepanemine koosoleku käigus ei õigusta selle keelamist või laialiajamist, kui koosoleku rahumeelsust on võimalik tagada õiguskuuleka käitumise tagamisega, vajadusel üksikute osavõtjate eemaldamisega, ja riik on kohustatud tagama koosolekust osa võtta soovijate turvalisuse, luues võimaluse koosoleku rahumeelseks toimimiseks, kartmata ründeid teistsuguste vaadetega isikute poolt. Meie koosolek eelmisel nädalal oli seaduslik ja rahumeelne koosolek, kus toimus rünne teistsuguste vaadetega isikute poolt, muu hulgas olid teie kabineti ministrid seal kohal, sealhulgas siseminister, ning nad tegelesid provokatsiooni ja vaenu õhutamisega. Ja üks neist ründas mind isiklikult, kui ma laval sõna võtsin. Ma tahaks ikkagi kuulda hukkamõistu selle ründe vastu,” soovis Martin Helme.
Jüri Ratas õigustas Riigikogu ja valitsuse liikmete viibimist platsil sellega, et nood pidavatki rahvaga kohtuma ja selgitusi jagama. “Millega ma küll ei nõustu selle teie poolt korraldatud ja samuti ka teie poolt vastutatud demonstratsiooni osas, on see, kui seal toimuvad inimeste tõukamised ja löömised, aga ma ütleksin ka, et vaenule õhutamine. Need kaadrid, mis on seotud ühe Eesti Vabariigi kodaniku Indrek Tarandi osas, kuidas teda tõugati lavalt alla, kuidas ta maha tõmmati siia lossi ette ja kuidas jalaga lööke jagati, selle ma mõistan üheselt hukka!” jätkas peaminister Tarandi kaitsmist.
Lisaküsimuse esitas Jaak Madison: “Väga kurb on kuulda, et peaministril on topeltstandardid ja ta ei suuda hukka mõista rahuliku meeleavalduse agressiivset häirimist ja korrarikkumist, ning mõistab hukka vaid ühe poole, kes tegelikult lõpetas selle korrarikkumise. Kui te räägite võllapuudest, siis räägime ka konkreetsest jutust ja hukkamõistmisest. Aastal 2012, 13. novembril toimus Tartus miiting organisatsiooni poolt “Aitab valelikust poliitikast”, mis sai alguse Harta 12-st, kus olid üheks algatajaks ka Indrek Tarand, Marju Lauristin, Jevgeni Ossinovski, Silver Meikar ja paljud teised nomenklatuuri liikmed. Ja seal oli kena plakat “Ansipi ja Savisaar võlla” ja võllapilt kõrval. Kas te seda ei mõista hukka, mis tol ajal toimus? Kas te mõistate hukka ka selle ja olete teadlik, et Indrek Tarand on aastal 2016 avalikult kirjutanud, et kõikidele kodanlikele natsionalistidele tuleks teha kuklalask? Ja kaks nädalat tagasi ähvardas ta sõita kõigile molli, kes temaga ei nõustu. Kas te selle mõistate lõpuks hukka?”
“Selge on see, et igasugused kuklalasud nii sõnakasutuses – ma ei räägi üldse reaalkasutusest – või peade mahavõtmised, loomulikult, selles mõttes on teil õigus, see tuleb üheselt hukka mõista, siin ei ole midagi öelda. Need ei ole kindlasti tänase demokraatliku ühiskonna jaoks kuidagi aktsepteeritavad,” nõustus peaminister Tarandi nime ikkagi nimetamata. Ta rõhutas, et kui EKRE inimesi rünnati, siis selleks olevat Eestis Politsei- ja Piirivalveamet, kelle poole tuleb pöörduda. Lisaks kirjeldas Jüri Ratas veel korra üle Tarandi ründamise ja teatas, et too olevat olnud kaine.
Seega jättis peaminister Jüri Ratas jätkuvalt kogu süü EKRE kaela, kaitses Indrek Tarandit ja keeldus teda otseselt kuklalaskude-jutu pärast hukka mõistmast. Nii sai veel korra kinnitust, et valitsusjuhil on topeltstandardid.
Allikas: istungi stenogramm