Tutvu: EKRE tasuta lasteaed teeb kartellierakondade pakutule silmad ette

Kadri Vilba ja Kairet Remmak-Grassmann

Tallinna Linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik, kolme lapse ema Kadri Vilba ja EKRE Ida-Tallinna piirkonna esimees, sotsiaalpedagoog Kairet Remmak-Grasmann panid kokku võrdluse, kus saab näha erinevusi mitmetest aspektidest.

Valimiseelne kampaaniatrall ja lubaduste jagamine on viimasel lõpuspurdil. Enne lõpliku otsuse tegemist, tasub pilk peale heita erinevate parteide samale lubadusele võimaldada tasuta lasteaeda ja võrrelda, kas sama lubadus on ka sisult sama ning mida lapsevanemad üldse saavad ühe või teise erakonna tasuta alusharidusega.

Tasuta lasteaeda lubavad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Keskerakond tasuta lasteaeda ei luba, küll aga on Haridus- ja Teadusministeerium praegu Keskerakonna hallata ning seal tegeletakse enne valimisi usinalt uue koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava loomisega, nii et võrdlusesse on võetud ka mõned Keskerakonna propageeritavad põhimõtted.

Mida saavad pered siis, kui võidab RE ja SDE tasuta lasteaed koos KE muudatustega?

*Eesti lapsed peavad hakkama teiste kultuuride eripäradega arvestama. Võib juhtuda, et varsti jõulupidu enam ei peetagi, sest tuleb arvestada kultuuridega, kus jõule ei tähistata.

*Lasteaeda viiakse sisse sooneutraalne kasvatus ja uute peremudelite õpetus.

*Sisse viiakse seksuaalõpetus alates kolmandast eluaastast, nagu nõuavad seksuaalõpetuse eksperdid (ERR Suud Puhtaks! Seksuaalkasvatus 11.12.2018).

*Kakskeelsed lasteaiad. Järjest enam vene peresid paneb oma lapse Eesti lasteaeda, vene keele suure kontsentratsiooniga regioonides kaovad eestikeelsed lasteaiad ning eesti emakeelega lapsed suunatakse venekeelsetesse (või siis nn kakskeelsetesse) lasteaedadesse. Hetkel kehtiva riikliku õppekava kohaselt on eesti keele kui teise keelega lapsed määratletud haridusliku erivajadusega lastena ning neil on eraldi õppekavast tulenev ainekava.

Uues, alles loodavas õppekavas emakeelt enam ei eksisteeri, kuna keeli tähistatakse edaspidi „lapse esimene keel“ ja „lapse teine keel“ ning kõik hakkavad õppima ühtsetel alustel sama programmi järgi. Jah, just sellised muudatused kirjutatakse keskerakondlase Mailis Repsi poolt juhitava Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspertide poolt sisse uude koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekavase. Tulemuseks on kõigil vähenev kvaliteetne eesti keele oskus.

See ei ole küll seadusesse sisse kirjutatud ning on hetkel lasteaiadirektori otsustada, kuid suundumus on süsteemi poole, kus rühmas on üks kõrgharidusega õpetaja ja teda abistavad kaks assistenti (1+2 süsteem). See aitab kontrolli all hoida palgakulusid, sest assistendi palk on madalam kui õpetajal. Sellist plaani toetab Keskerakond, kelle esindaja Kristina Heinmets-Aigro on tuline 1+2 süsteemi pooldaja. Samas on lasteaiaõpetajad sellise süsteemi vastu, sest ühe kõrgharidusega õpetaja koormus tõuseb meeletult ning läbipõlemise oht on suur. Lisaks laste valvamisele ja harimisele on vaja teha paberitööd, mis aasta-aastalt järjest kasvab.

Koormuse kasv hirmutab õpetajaid

Kui 2+1 süsteemiga (kaks õpetajat ja üks õpetajaabi) said õpetajad paberitööd omavahel jagada, siis 1+2 süsteemis jääb kogu bürokraatia selle ainsa õpetaja õlule. Lisaks ei lõpe õpetaja töö õhtul rühma ukse sulgemisega, sest nii nagu ka kooliõpetajad, peavad lasteaiaõpetajad valmistama ette uusi teemasid, mõtlema välja tegevused ning leidma vahendid nende tegevuste läbiviimiseks, samuti peab õpetaja ennast pidevalt täiendama. Paljud õpetajad on öelnud eraviisilises vestluses, et kui selline süsteem kohustuslikuks saab, siis nemad kas loobuvad üldse lasteaiatööst või võtavad omale 0,5 kohta, et kuidagi koormuse ja tööpingega toime tulla. Kas me sellist lasteaeda oma lastele tahamegi, kus õpetajad on ülekurnatusest tingitud vähenenud tähelepanuvõimega?

Kui eestlased soovivad põgeneda eralasteaedadesse, siis siin mööndusi ei tehta – eralasteaias peavad pered täie rauaga maksma kinni kohatasu ja söögiraha.

Viimane lasteaia-aasta muutub kohustuslikuks, selle eest hoolitseb Reformierakond. Sisuliselt muudetakse kool 13-klassiliseks. Nõukogude aja lõpu poole tekitati sarnane lasteaia-viimase-aasta-laadne nullklass, kuhu mindi kuue aastaselt, kuid mis mõne aastase katseperioodi järel liideti kooliga ning varem 11-klassilisest koolist sai 12-klassiline. Kohustusliku viimase lasteaia aastaga ei võeta arvesse neid peresid, kus mingil põhjusel laps ei saa või ei taha lasteaias käia, kuid ta on kodus hästi hoitud ja haritud. Kõiki mõõdetakse ühe puuga ning erandeid ei tehta.

Milline on EKRE tasuta lasteaed?

*Kõik lasteaias käivad lapsed ja nende vanemad arvestavad eelkõige Eesti kultuuriga ning kohanduvad eestlaste tavade ja kommetega. Ühegi traditsiooni osas ei tehta järeleandmisi sel põhjusel, et mõne teise kultuuri esindaja võib ennast ebamugavalt tunda.

*Sooneutraalset kasvatust ja õpetust ei tule. Poisid jäävad poisteks ja tüdrukud tüdrukuteks ning samasooliste vanematega peremudeleid lastele õpetama ei hakata.

*Seksuaalõpetus lasteaias on täiesti ebavajalik ja seda õppekavasse ei lisata. Kehaosade tundmine ja poisi-tüdruku erinevused on juba praegu lapsele eakohasel tasemel olemas terviseõpetuse programmis. Küll peaks koolitama õpetajaid, et osata märgata ja ära tunda seksuaalselt väärkoheldud last.

*EKRE eestvedamisel jääb alles emakeele mõiste ning kindlasti tuleb jätkuvalt vaadelda eesti keele kui teise keelega lapsi hariduslike erivajadustega lastena, sest nad vajavad suuremat tuge eesti keeles hakkama saamiseks.

*Lasteaiad (ja ka koolid) viiakse üle täielikult eesti keelsele õppele. Seda tuleb teha järk-järgult sel lihtsal põhjusel, et ei ole võtta piisavalt kvalifitseeritud õpetajaid, kes oleks võimelised vene emakeelega lapsi eesti keeles õpetama. Erialase haridusega õpetajaid on vaja juurde koolitada ka eesti emakeelega laste õpetamiseks, sest staažikate õpetajate pensionile siirdumise ja uute rühmade avamisega on juurde vaja üle 400 õpetaja. Pärast seda, kui 2015. aastal liitusid Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituut ja pedagoogiline seminar, on aga õppekohtade arvu hoopis märkimisväärselt vähendatud.

Õpetajate töö peab olema võimalikult pingevaba

Lasteaiadirektorid otsivad tikutulega taga erialase kõrgharidusega õpetajaid, tihti lõppevad konkursid nii, et laekunud pole ühtegi kandideerimisavaldust. Lasteaedade tööjõu vajaduste prognoosis aastani 2020 on kirjas, et 44% õpetajatest on vanemad kui 50 aastat, üle 60-aastased on 15%, mis toob varsti kaasa nende asendamise vajaduse[1]. Õpetajatepõua likvideerimiseks on vaja suurendada alushariduse õpetaja õppekava kohtade arvu ja sisse astumise tingimusi (kas ikka on vaja sisseastumiseksameid teha inglise keeles?) ning luua sellised tingimused, et noored lõpetajad tõesti ka lasteaedadesse tööle lähevad.

EKRE seisab selle eest, et igasse rühma jääb jätkuvalt kaks erialase hariduse või pedagoogilise täiendkoolitustega õpetajat ning neid abistama õpetajaabi, et tagada kvaliteetne ning sisukas alusharidus. Õpetaja töö ei koosne ainult laste valvamisest, tuleb sisustada ja täita riiklikku õppekava ning teha seda kvaliteetselt. Ühe õpetaja jaoks on see suur koormus ning õpetajaabid on siiski abilised, mitte pedagoogid. Samuti annab EKRE õpetajatele tagasi võimaluse lapsi kasvatuslikult suunata, et nad saaks olla õpetajad, mitte klienditeenindajad.

EKRE juhtimisel tekitatakse alusharidusse pearahasüsteem. Pearaha käib lapsega kaasas ning kui lapse vanemad otsustavad eralasteaia kasuks, siis saab eralasteaed pearaha endale. Me mõistame, et kõikidele lastele ei pruugi munitsipaallasteaed sobida, olgu need põhjused millised tahes.

Lasteaed jääb täies mahus rangelt vabatahtlikuks. Perel peab olema soovi korral võimalus last kodus hoida ja kasvatada.

Spetsialistid ei tohi olla ideoloogiatöötajad

Täna korraldavad haridust, seal hulgas ka alusharidust suuresti erinevad MTÜ-d ja sihtasutused, Haridus- ja Teadusministeeriumis eriti palju ei tehtagi. Ka erialaspetsialistid on suures osas koondatud nendesse sihtasutustesse. Kui lasteaial on vaja logopeedi ja sotsiaalpedagoogi, siis tuleb need spetsialistid majja tellida, kuid neil on järjekorrad pikad ja lasteaiad on hädas, sest vajalikku abi lastele on raske saada. Ka tulevad just nendest MTÜ-dest ja sihtasutustest igasugused ideoloogilised teemad ja õppematerjalid. EKRE likvideerib puukühendused ja viib töö tagasi ministeeriumisse. Samuti tuleb sellised erialaspetsialistid nagu logopeedid, sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid viia tagasi lasteaedadesse, sest nii saavad lapsed kõige efektiivsemalt vajalikku abi.

Nagu teistegi valimislubadustegagi, tuleb ka tasuta lasteaia puhul suuresti lähtuda maailmavaatest ning arvestada sellega, et iga tasuta asi ei pruugi olla kvaliteetne. Lapsed on meie kalleim vara ning iga vanem soovib, et tema last hoitakse hästi ning lasteaed oleks huvitav, kuid turvaline. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teeb kõik endast oleneva, et pakkuda lastele väga head koolieelset alusharidust!

________________________________

[1] Vapper, T., Miks on lasteaiaõpetajaid raske leida? Õpetajate leht, 25.01.2019

Kommentaarid