Ühe “huvikaitseeksperdi” nutulaul tundub pelga tähelepanusoovina

Neomarksistliku ideoloogia üks võtteid on tekitada probleem, selle ümber kired üles kütta ja sellest tekkinud segaduses oma eesmärgid läbi suruda. Või siis lihtsalt oma agendale tähelepanu tõmmata.

ERR-i arvamusloos “Eesti seksuaalvähemuste igapäevaelu: peks ja ähvardused” loob Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert ja jurist Aili Kala õudse pildi sellest, mis pidavat geikogukonnas ja selle ümber toimuma. Ilmselt on loos pisut tõtt ja ohtralt sõnavahtu.

Kõigepealt võtab jurist ette rakendusaktideta kooselusseaduse ja tõdeb, et selle ümber valitseb õigussegadus. Ja see ongi nii, sest teerulliga paika tambitud seadus on õigusruumis nonsenss – rullijatel pole niigipalju tuge, et rakendusaktid läbi suruda.

Edasi järgneb hirmutav pilt väidetavast reaalsusest: “Vaimne ja füüsiline ründamine ja ahistamine. Tänaval, trammis ja raamatukogus, nii võõraste kui ka ohvri enda perekonna poolt. Netilaim ja anonüümsed ähvardused. Töökohal kapist välja toomisega ähvardamine. Ühesõnaga, kogu avar spekter tegusid, mis mahub vaenuavalduste alla.”

Tegu on täieliku ülevõimendatud juraga. Kes sõidab igapäevaselt ühistranspordis, näeb vaid inimesi, kellel on nina nutiseadmes – kellelgil ei tundu oma tüdimuses olevat tahtmist rassismi või homofoobiat propageerida. Geid on ühiskonnas üsna nähtamatud ja mitte keegi ei solva neid avalikus ruumis – kui seda on ette tulnud, siis on tegu tõenäoliselt suure kella külge pandud üksikjuhtumitega, nagu ka “rassismi” puhul.

Töökohtadel homofoobia avaldumist ei saa küll tõsiselt võtta. Tegelikult on LGBT ja igasugused võrdõiguslased loonud sellise nõiajahi õhkkonna, kus keegi ei julge enam oma homovastasust avalikult välja näidata. Pigem vastupidi – keegi ei julge jätta ütlemata, et ta on geide suhtes salliv. Tuletagem meelde juba aastatetagust Swedbanki juhtumit, kus pank võttis mõne geisäutsu peale tagasi oma annetuse Aadu Luukase fondile, mille too tahtis anda Sihtasutusele Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks.

Mõistagi ei saa eitada, et netis võib geivastasus tugevasti silma paista. Aga muidugi on selle taga suuresti ka katsed geiagendat igale poole sisse suruda, praegu juba ka lasteaedadesse. See ajab inimesed vihale, seda enam, et lausa riiklikul tasemel tembeldatakse see normaalsuseks ja vajaduseks.

“Politsei soovitusel oleme sunnitud koostama oma töötajatele ja ürituste korraldajatele kriisijuhendid, kuidas ennast ja üritustel osalejaid kaitsta, kui keegi soovib üritust saboteerida või on imbunud külastajate hulka ja muutub vägivaldseks.” – No viimasest geiparaadist on meeles küll ainult pildid politsei poolt asfaldile surutud mehest, kelle plakat ütles maakeeli välja, mida ta kogu sellest jandist arvab.

Aili Kala on võtnud oma jutu jubedamaks muutmiseks kasutusele ka üldkasutatava väljendi kohtunike peade veeretamisest, mis seondubki ühe kindla poliitilise jõuga. Ei aita sadu kordi üle korratav selgitus, et jutt ei käi giljotiini püstitamisest kohtumaja ette, vaid korrumpeerunud ja usalduse kaotanud kohtunike errusaatmisest – pead jäävad kõigile alles. Aga hirmutuskõnes on see jällegi sobivaks osutunud.

“Maailmaparandajaid naeruvääristatakse ja sõimatakse.” – Mis ajast on üks pretensioonikas seksuaalvähemus maailmaparandajad? Kuidas te seda teete, peale endale erilise oreooli tekitamise nõudmise?

Ei oska arvata, kust on vihaõhutaja Aili Kala võtnud kõik need juhtumid a la “Ja napilt täisealisele võõrale tüdrukule jalge vahele virutada on ka okei, nii peabki. Kogu perega tulebki sõimata last värdjaks – kuidas ta muidu seda teada saab.” Igal juhul on väheusutav, et need on ühiskonna üldsuundumus, või nagu väidab Kala: “Praegune ühiskondlik kliima vaid soodustab kõiki neid juhtumeid. On selge, et midagi on väga, väga viltu. Mis järgmiseks? Kas jääme ootama esimesi tapmisjuhtumeid?”

Naistevastane ja perevägivald on tõenäoliselt kümneid kordi suuremaks probleemiks kui geivastasus. Ühiskondlik kliima soodustab samas ka lapsevankrirünnakuid, anonüümseid vihaplakateid trammipeatuses ja paljut muud.

Uued Uudised ei taha väita, nagu oleks vägivald LGBT vastu väljamõeldud, aga see pole ka ainult nende mure – kui võtta kogu sellest loost välja geiagenda ja LGBT, siis võiks sama jutt ju ka EKRE-vastase kihutustöö kohta käia. Eriti see koht: “…kuidas ennast ja üritustel osalejaid kaitsta, kui keegi soovib üritust saboteerida või on imbunud külastajate hulka ja muutub vägivaldseks…” Oleks politsei soovitanud rahvuskonservatiividel enne Tarandi väljailmumist selline kriisijuhend teha, siis poleks provokaator ehk mikrofonini jõudnudki…

Allikas: ERR