Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ülikoolide tasulised inglisekeelsed õppekavad muutuvad võõrtudengitele stipendiumite abiga tasuta privileegiks

-
23.10.2018
Ilmselt pole paljude võõrtudengite tase isegi gümnaasiumiosale vastav.
© Margus Ansu/Postimees

Eestis on juba mõnda aega jutuks olnud teema, et meie ülikoolid lähevad üle inglisekeelsele õppele ja eesti keel taandub kõrgharidusest. 

Ülikoolid  selgitavad, et nad teevad inglisekeelseid õppekavasid sellega teenitava raha pärast. Uutele Uudistele laekunud info kohaselt on süsteem hoopis teine ja palju hullem. “Tartu Ülikoolis võeti sel sügisel  vastu 600 uut välistudengit, neist 400 hakkas õppima tasuta ja umbes sama lugu Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Info on kõikide ülikoolide kodulehel lihtsasti kättesaadav. Ehk siis lihtsas keeles – välistudengite enamust õpetatakse Eestis inglise keeles tasuta, Eesti maksumaksja raha eest. Nii rikas riik oleme!” kirjutab Uutele Uudistele üks asjaga kursis olev inimene.

“Inglise keeles ei tohi  seaduse järgi tasuta bakalaureusekraadi anda. Aga süsteem on selline – keegi ei keela tudengile maksmast stipendiumi. Ülikoolid saavad Eesti riigi maksumaksjalt raha eestikeelse õppe kulude katteks, mille nad siis ümber jagavad ja seda raha antakse sihtstipendiumitena välismaalastele. Ja kui ülikool on stipendiumi talle andnud, siis teise käega korjatakse see kohe õppemaksuks  tagasi. Tegu on JOKK-süsteemiga,” lisab ta.

Kui vaadata Tallinna Tehnikaülikooli kodulehte, siis leiab info: “Inglisekeelsel õppekaval õppimine on tasuline. Enamusel õppekavadel on täiskoormusel õppival üliõpilasel võimalus taotleda sihtstipendiumit, mis katab õppemaksu koormusnõude täitmise korral. Sihtstipendiumi saaja saab tasuta õppida analoogselt eestikeelsele tasuta õppele, s.t nominaalkoormusel õppides kaetakse tema õppekulud, kuid sooritades semestris alla 30 EAP oma õppekava aineid, tuleb puudu olev vahe ainepunkti hinnakirja alusel kinni maksta.”

“Tartu Ülikooli inglisekeelsetel õppekavadel õppimine on tasuline, välja arvatud juhtudel, kui üliõpilasele määratakse õppimiseks sihtstipendium. Sihtstipendiumid on moodustatud enamikel õppekavadel. Sihtstipendiumi määramine vabastab üliõpilase õppetasu maksmisest samadel tingimustel nagu eestikeelses tasuta õppes. Sihtstipendiumeid ei pea eraldi taotlema, vaid need määratakse paremusjärjestuse alusel,” leiab Tartu Ülikooli kodulehelt.

Kahtlemata on välistudengite õpetamine raha eest riigile ja ülikoolide hea rahateenimise võimalus, aga selles ei tohiks olla mingeid lisavõimalusi, mis raha teenimise asemel muutuvad maksumaksja raha laialijaotamiseks. Paraku kasutatakse inglisekeelsete õppekavade tasuliste kohtade stipendiumisüsteemi tõenäoliselt ära hoopis sisserände hõlbustamiseks, jagades stipendiume, mille eest aafriklane maksab kinni õppemaksu. Kui nüüd võtta aluseks, et näiteks Tartu Ülikool teeb seda paremusjärjestuse põhjal, siis seal on ju “pliiats meie käes” ehk paremusjärjestust saab ise luua.

Miks kõrgkoolidest nii halvasti arvata? Eesti ülikoolid, eriti eraülikoolid on juba paistnud silma aafriklastest tudengite seadusevastase sisseveoga, Euroakadeemial on sellega ka paksu pahandust olnud. On alust arvata, et riiklikul tasemel soosivad suhtumisega arvestades kasutatakse kõrgkoolides stipendiumisüsteem ära selleks, et sisse tuua Kolmandast maailmast toodud pseudotudengeid – seda näitab ka näiteks Mustamäel tehnikaülikooli ümbruses süsimustaks muutuv tänavapilt, kusjuures “tudengitel” on juba kaasas ka pered.

Eestiski ütlevad paljud kõrghariduses kaasa rääkivad ja töötavad inimesed, et tänu lati allalaskmisele mustanahaliste välistudengite osas toimub seal asju, mida akadeemilises õhkkonnas olla ei tohiks. Ega Mart Helme ilmaasjata rääkinud põmmpeadest, pidades silmas aafriklastest tudengeid, kel pole mingit põhja ega ka eeldusi kõrghariduse omandamiseks ja kelle eesmärgiks pole mitte bakalaureusekraad, vaid elamisluba. Nende “põmmpea” staatuse aluseks aga on see, et mahajäänud Aafrikas ei ole ei toimivat majandussüsteemi ega ka haridussüsteemi, mis üldse midagi mõistma õpetaks.

Eesti ülikoolidest on senine “alma mater`i” toitev vaim kadumas, sest sinna on tunginud vasakliberaalne ideoloogia, mis surub akadeemilisusele peale ideoloogiat ehk siis kopsaka õppemaksu eest saab ajupesu – pärast on hea väita, et kõrgharitud toetavad multikultilollusi. Ülikoolide sotsiaalteadusi on lihtne ideoloogiatele kohandada, Läänes on see juba tavaline, et need on neomarksismile orienteeritud. Paljudes ülikoolides kindla koha leidnud “soouuringud” kui uus “teadus”, mis tegelikult on vaid radikaalfeministide ja homopropagandistide ideoloogilis-poliitiline programm.  Samas on Ungari ja Norra selliste pseudoteaduste rahastamise lõpetanud.