28.12.2021
Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsioon pöördus õiguskantsler Ülle Madise poole hinnangu saamiseks faktile, et pealinna äriühingute nõukogudesse kuuluvad volikogu liikmed, kelle nimetab ametisse linnavalitsus, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega ja kannab korruptsiooni tunnuseid.
Isamaa fraktsiooni liige Sven Sester ütles Eesti Uudistele: „Juba aastaid on Tallinna linnale kuuluvate äriühingute nõukogud osa Keskerakonna toiduahelast. Volikogu peaks olema linnavalitsuse tööandja, kuid Tallinnas on olukord vastupidine – tänane linnavalitsus kasutab nõukogusid selleks, et erakonnakaaslasest volikogu liikmetele tasuvaid töökohti pakkuda. See vähendab märkimisväärselt linnavolinike ja linnavolikogu sõltumatust.“
Pole mingi saladus, et Tallinna linnavolikogu on jäänud samasuguseks keskerakonna erihuvide seadustamise hääletusmasinaks, nagu oli see ka Jedinaja Rossija sõsarpartei ainuvalitsemise ajastul, mis polegi lõppenud. Täpselt nii käivad asjad ka Venemaa kohalikes omavalitsustes, kus üheparteiline võimumonopol lubab jedinorossidel teha absoluutselt kõike.
Ei tahaks tõmmata otseseid paralleele, seda enam et Eesti on kirjade järgi ikkagi õigusriik, aga Venemaal hoidis Kuššjovski rajooni aastaid orjuses seal hirmuvalitsenud Sergei Tsapok, kes võitis kohalikud valimised, olles Jedinaja Rossija liige, ja keda olevat nähtud kogunisti Dmitri Medvedevi inguratsioonil. Ta korraldas Kuššovskaja stanitsas massimõrva (hukkus 12 inimest, sealhulgas 4 last). Oma erilise julmusega silma paistnud 70-pealise jõuguga on ta aastaid röövinud ja terroriseerinud kohalikke ettevõtjaid ja farmereid, piinanud, ähvardanud, põletanud ja tapnud – üksnes registreeritud vägistamisi oli sooritatud üle 100, kusjuures vägistati ka koolilapsi. Kuid karistustest pääseti alati tänu sidemetele jõustruktuurides ja ka tänu psühhoneuroloogia dispanseri ihuarstide poolt väljastatud tõenditele süüdimatuse kohta. Kusjuures Krasnodari krai valimiskomisjon „ei tuvastanud“ jedinorossil mitte ühtegi kohtualuseks olemise juhtumit, kuigi ta peksis vaeseomaks ka võimuesindajaid.
Krasnodarski krai kuberner Tkatšjov ütles oma kõnes pärast jõugu likvideerimist, et selliseid jõukusid on palju nii krais kui ka kogu Venemaal, sest õiguskaitseorganid, ka igat masti kõrged ametnikud neid toetavad. Ja selle toetuse niidid viivad kõige kõrgema krai juhtkonnani. Kus on teadagi ühe erakonna võim (seda kuberner tõsi küll ei maininud).
Nii võib juhtuda kõikjal, kus võim on monopoliseeritud korrumpeerunud erakonna poolt ja on saavutatud teatud karistamatuse tunne. Meil ei lähe asi küll veriseks, kuid teatud mõttes on Tallinna linna röövitud juba aastakümneid ja kõik see ka kinni mätsitud (jokkistatud), kinni läks mõni pisem prügikala, et peatselt naasta toiduahelasse. On ka puht dekoratiivseid paralleele – aastaid oli ju Edgar Savisaar ümbritsenud ennast noorte naisabiliste ja vihmavarju neidudega, nagu mõni sultan, ja ajanud mööda Vabaduse väljakut taga teda ühe neiu kenas seltskonnas pildistanud fotoreporterit, soovinud fotoaparaati ära võtta ja ajanud kaamera ees suust sellist kummalist ähvardavat juttu, nagu oleks ka Krasnodaris arstil käinud. Kogu Eesti nägi – ja ei midagi! Ta uisutas Glebova moodi, laulis Laskovõi Mai moodi ja tõstis isiklikuks piraatlaevaks muudetud Tallinna kohale Ülemiste vanakese nagu Jolly Roger’i . Ja ühiskond ei saanud mitte midagi teha: monopoolne võim. Pluss ihuarsti tõend.
Kuulates seda, kuidas nähvavad vastuseks Tallinna linnavolinike küsimustele arvulises ülekaalus olevad keskerakondlased, missuguseid muldvanu parteile ustavaid raukasid on nad sinna sisse sokutanud, kuidas ülbitsevad ja räuskavad seal kaks tuntud klouni, ei imestanud ma isegi siis, kui üks nendest tõstis saalis kätt (zieg heil) ja hiljem küsis (samuti avalikult) ühelt Mihhail Kõlvartit kritiseerinud opositsionäärilt: „Kas sa ei karda, et pärast istungit oodatakse sind väljapääsu juures“? Kõik see muidugi naljaviluks, aga ka paljud Žirinovski kunagised metsikud naljad on Venemaal praeguseks juba teostunud poliitikas ja sõjalistes aktsioonides., sest ta oli piisavalt nutikas, et saada enamuse kurjaks klouniks.
Kuidas suhestub aga toimuvaga selline intelligentne ja hea huumorisoonega inimene, nagu Jevgeni Ossinovski? Nagu kõik sotsid Tallinna võimu sees: nad on sellises vähemuses, et mitte ei lahjenda veidigi keskerakonna monopoolset võimu, vaid isegi tugevdavad seda vastutuse jagamisega, mille eest pudeneb neile muudki.
Ja Ossinovski on ühise vastutuse suhtes vägagi ettevaatlik, loobus riigikogulase omast kõrgemast linnapalgast ja kasutab kaitsevahendit aseesimehe Kalle Klandorfi näol, andes talle kahtlasteks muutuvates olukordades puuhaamri üle ja eemaldudes soravalt saali või isegi saalist. Nii juhtus siis, kui hääletati-kinnitati komisjonide koosseisud ja oli ette teada, et Elvis Braueri kandidatuuriga tuleb suuremat sorti jama. Siis asus pukki Klandorf ja ei andnud saadikutele sõna, pani ootamatult hääletusprotseduuri käima ja nähvas aina saalile, kust kostsid hüüded „häbi!“
Jevgeni Ossinovski meenutab siin mõnusat kavalat rebast, kes tõstab tema enda mainet ja ilusat karusnahka määrida võivate sündmuste arenedes mikri ette ümmarguse tefloniga kaetud kakukese.
Aga Isamaa pöördumine õiguskantsleri poole, olles igati õige tegu, praktilist tulemust ei anna: meie õigussüsteem võib kukutada valitsusi, nii et kuidas siin saab avitada õrn naisterahvas Ülle Madise, kel niigi palju tegemist igasugustele roimaritele inimväärikate elutingimuste ja piisava loomuliku valgustuse tagamisega eurokongides. Ja bibliofiilist õiguskantslerit võib meil survestada läbi voolikumeedia iga suvaline Zuzu, sest meie õigusriigis võib pisikeste laste vägistaja ja lapsetapja vabalt ringi jalutada laste keskel, aga õiguskantsler ei tohi minna raamatu esitlusele, mille autor pole küll kedagi vägistanud ega tapnud pole puudutanudki.
Aga kui nüüd päris aus olla, siis Eesti ei saagi olla päris õigusriik, kuni riigi pealinn on jätkuvalt korrumpeerunud erakonna ainuvõimu all, kui pole kantud vastutust aastakümneteks salastatud asjaoludel kümnete miljonite dollarite varastamise eest Põhja-Eesti pangast ja VEB-fondist.
Ivan Makarov