Ülo Palmet: kooseluseadus võttis koosmeele, usalduse demokraatia ja ausa poliitika vastu

Kooseluseadus on mittevajalik ja ühiskonda lõhestav.

Uute Uudiste kaasautor Ülo Palmet kirjutab kooseluseadusest, mis ei ole ainult üht ebanormaalsust legaliseerida püüdnud, vaid ka Eesti ühiskonna ühtsuse murendanud.

“Homoaktivistid propageerivad homoideoloogia näol inimestele homosuhteid, mis igati olevat moraalsed ja normaalsed ning vajavat perekonna ja abielu vormis õiguslikku tunnustust ning seeläbi laiemat ühiskondlikku heakskiitu. Homoaktivistid püüavad inimestele meedia kaudu sisendada, et traditsiooniliste pereväärtuste kõrvaleheitmine, viisakuse ja heade kommete heakskiitmine on ajaga kaasaskäiv kõikjal avalduv paratamatus millega peame lihtsalt leppima.

Vaatamata kümnete tuhandete Eesti inimeste protestile ja täiest teadmisest, et see samm läheb vastuollu 2/3 Eesti elanikkonna eetiliste tõekspidamistega, võttis Riigikogu napi häälteenamusega kooseluseaduse siiski vastu. Ja president kuulutas selle seaduse viivitamatult välja. Selle sammuga sõitis meie parlament rahvast piltlikult öeldes „teerulliga üle“.

Enne kooseluseaduse vastuvõtmist räägiti, et kooseluseadus ei võta rahvalt midagi ära ega tee kellelegi halba. Minu arvates on ta meilt juba üsna palju ära võtnud ja halba teinud. Ta on Eesti rahvalt ära võtnud koosmeele, paljudelt usalduse demokraatia ja ausa poliitika vastu.

Kui palju on kooseluseaduse menetlemine ja vastuvõtmine ära võtnud Eesti ühiskonna pärisprobleemidelt, sellest ei maksa rääkidagi. Kas Eestis oli siis siiani vähe olnud tolerantsust ja sallivust? Miks peame siis nüüd hakkama inimesi lahterdama nende seksuaalsete kalduvuste järgi? Poliitmängud on läinud üle talutavuse piiridest.

Müts maha nende ausaks jäänud südametunnistusega rahvasaadikute ees, kes julgesid vaatamata ähvardustele kooseluseadusele vastu hääletada. Sügav kummardus nende tublide rahvaesindajate ees, kes midagi (peale homoaktivistide sõimu) vastu saamata julgesid TÕDE välja öelda ja seista inimeste tegeliku arvamuse-, rahva püsiväärtuste-, ühiskonna heaolu ja moraali eest ning loomuvastasuse hukka mõistsid. Austus nendele inimestele, kes julgevad välja öelda, et „paljukiidetud kuningas on ju alasti“.

Kooseluseaduse hääletus Riigikogus näitas täpselt, kes rahvasaadikutest on rahvaga ja kes on ennast tuulelipuna lasknud homopropagandast mõjutada.

Peale euroliiduga ühinemist on meile pidevalt räägitud, et „erinevused rikastavad“. Kõik erinevused siiski ei rikasta. On palju erinevusi, mis lihtsalt ei sobi meie rahva tõekspidamiste ja väärtushinnangutega. Eesti rahvas, seistes vastu kooseluseadusele, näitas, et ta tahaks olla veidi erinev üldisest Euroopa heaoluriike tabanud moraalilodevusest ega taha seadustada moraalitut loomuvastast käitumist.

Ühiskond ei saa lähtuda vaid üksikindiviidide isiklikest huvidest ja nõudmistest, vaid peab ennekõike pidama silmas ühiskonna ühist hüve ning lähtuma sellest, mis tagab meie rahvuse ja kultuuri kestvuse läbi aegade. Sellepärast ei peaks minu arvates kergekäeliselt perekonna institutsioonide kallale minema ning neid olemuslikult ümber mõtestama.

Vaadates pealt, kuidas marginaalse vähemuse õiguste nimel rahva enamusest teerulliga üle sõidetakse, küsiksin: „kas inimesed heaoluriikides on aru kaotanud, et loomuvastasus ja perverssused on edumeelseks eluviisiks kuulutatud?“ Ükski  enesealalhoiuinstinktiga organism ei hakka ju ennast teadlikult hävitama.

Rein Taagepera ütles Eesti rahva kohta prohvetlikud sõnad: „See on selline rahvas, keda järgmisel sajandil enam pole, kui ta kiiremas korras aru pähe ei võta. Musta katku elas üle. Punase kah. Aga vabadus ja heaolu kipuvad käima üle jõu. Pole sellega harjunud. Meil on väga vähe aega järele jäänud“.

Jättes homoaktivistidele tegevusvabaduse – tunnustades ja õigustades nende nõudmisi, oleme tulevikus ideoloogilise diktatuuri vohamise tõttu tingimustes, kus kodanikke, kes kaitsevad traditsioonilisi väärtusi, ega nõustu heaks kiitma nn homoabielude seadustamist ja homopaaridele lapsendamise õiguse andmist – hakatakse süüdistama vaenu õhutamises ning neid võidakse kriminaalkorras karistama hakata. Selline asjade käik oleks tõsiseks ohuks südametunnistuse- ja sõnavabadusele ning ohustaks tulevikus demokraatia alustugesid.”

Kommentaarid