04.05.2021
Henn Põlluaas tutvub Poola sõjatehnikaga.
Kui Eesti liberaalsed võimupoliitikud kohtuvad Ungari ja Poola esindajatega, siis tekib alati küsimus, et kas nad oma vaenuliku suhtumisega meie suhteid veel hullemini ära ei riku.
Et selline kartus pole laest võetud, seda näitas aastatagune intervjuu rahvusringhäälingu saates“Välisilm”, kus ajakirjanik Astrid Kanneli küsimused Ungari välisminister Peter Szijjartole olid ehtne ideoloogiline kius.
Ungari välisminister ütles ERR-ile: demokraatlikeks ei saa pidada vaid riike, kus valitsevad liberaalid. Peter Szijjarto tundis ennast ja oma maad puudutatuna sellest üheülbalisest käsitlusest, mis talle agressiivselt kaela kallati.
BNS vahendab: Eesti ja Ungari välisminister kõnelesid esmaspäeval julgeoleku- ja majanduskoostööst, Euroopa Liidust ja Kolme mere algatusest, edastati välisministeeriumi pressiteates.
Ka siin on põhjust karta “Astrid Kanneli efekti” – ütles ju Eesti välisminister Eva-Maria Liimets otsesõnu: “Praegu aitame mõlemad Euroopa Liidu ja NATO liikmetena kaasa piirkonna arengule ning kogu maailma julgeolekule. Seepärast rõhutasin oma kolleegile, et peame neis organisatsioonides tegutsema toetudes ühistele väärtustele ja põhimõtetele, millele meie praegune edu on rajatud.”
Kas on võimalik veel arusaadavamalt osatada Ungarit, kes kaitseb oma rahvuslikku suveräänsust Brüsseli diktaadi eest?
Sama toimus ka president Kaljulaidi eelmise nädala visiidil Poolasse, kus ta osales Poola riigipea kutsel koos oma Leedu, Läti ja Ukraina kolleegidega Poola põhiseaduse 230 aastapäeva tähistamisel.
Kaljulaid väitis samuti Brüsseli poolt kiusatavale Poolale, et „Euroopa Liit on rahvusriikide liit. Lissaboni leping andis veelgi suurema voli, misläbi EL on üha rohkem rahvusriikide teenistuses. Väikeriigi jaoks tähendab Euroopa Liit suuremat suveräänsust – see annab meile suurema suveräänsuse kui meil üksinda Euroopas kunagi oleks keeruliste küsimuste lahendamisel.”
Võib vaid arvata, mida poolakad, kes eelmiselgi nädalal Brüsseli poolt tuld ja tõrva said, sellist juttu kuuldes mõtlesid. Ilmselt mõistetakse mõlemas riigis, nii Poolas kui Ungaris, et Eesti tuge neil oma võitluses iseotsustamisõiguse eest oodata ei ole.
Samas kaitsevad nii Tšehhi, Ungari kui Poola sõjalennukid rotatsiooni raames Eesti ja kogu Baltikumi õhuruumi.
Kui Prantsusmaa puhul väidavad Eesti liberaalid, et osalemine Mali sõjas tagab meile prantslaste õhuturbe, siis Visegradi riikide osas nii ei mõelda – nende lennukid küll kaitsevad meid, kuid valitsus Ungarit, Poolat ja Tšehhit tülides Brüsseliga ei toeta, lömitamise tasemel eurolojaalsus ei luba.