28.11.2020
Urmas Paeti arusaam vabast ajakirjandusest..
Kui mõni reformierakondlane suu lahti teeb, siis kõlab sealt alati kas midagi eurolömitavat või valitsust ründavat – erandiks pole ka Urmas Paet, kelle arvates arvab osa valitsusi, et avalik-õiguslik ringhääling on nende häälekandja.
“Ma usun, et Euroopa Parlamendi sellist tähelepanu pööramist ajakirjandusvabadusele siin Euroopas praegustel keerulistel aegadel tasub tõsiselt võtta ka meil Eestis. Kahjuks oleme ju ka meie kuulnud nii mõnegi valitsusliidupoliitiku kurjustamist näiteks rahvusringhäälingu aadressil,” viitas Paet EKRE liidrite väljaütlemistele, kirjutab BNS.
Paet valetab suisa näkku – EKRE pole nõudnud mitte ERR-i endale allutamist, vaid tasakaalustatud kajastusi. Nii juhtis hiljuti SAPTK liider Varro Vooglaid hiljuti rahvusringhäälingu eetikanõuniku Tarmu Tammerki tähelepanu sellele, et saade “Ringvaade” on kolmel korral kutsunud saatesse abielureferendumi vastased, kes saavad oma sõnumit levitada – teine pool ei saa ei samas saates väidelda ega ka eraldi saates oma seisukohti tutvustada.
Samas ütleb Paet variserlikult, et “Avalik-õiguslik ringhääling ei ole valitsuse raadio või valitsuse televisioon, vaid see peab võimaldama ligipääsu kõigile.”
Peamine etteheide rahvusringhäälingule ongi tasakaalustamatus, kus ideoloogiliselt kallutatud ajakirjanikud esitavad ainult liberaalse leeri seisukohti, konservatiividele aga sõna eriti ei anta või siis on saated otseselt neid ründavad. Veel enamgi – ka valitsus ei saa seal võrreldes opositsiooniga piisavalt sõna, mistõttu vahel näib, et meedia aitabki ainult opositsiooni valitsusvastases võitluses. Johannes Tralla, Toomas Sildam, Andrus Karnau ja mitmed teisedki ajakirjanikud on selgelt valitsusega opositsioonis ega varja seda ka oma saadetes.
Paet ründab ka erameedia omanikeringi ja sotsiaalmeediat – see on ilmselge reformierakondlase ja liberaali arvamus, mille järgi peaks kõike reguleerima.
“Vaba ajakirjanduse roll on väga tähtis ja seda ka Euroopa Parlament oma otsuses rõhutab,” märkis Paet. Esmalt paistab sellest välja Brüsseli piiritu jumaldamine ja teisalt veendumus, et vaba ajakirjandus on vaid see, mis kajastab liberaalset maailmavaadet.
Tegelikult on Paeti sõnavõtu taga ainult üks arusaam – et seni ainult liberaalide kontrollida olnud meedia libiseb nende kontrolli alt välja ja nad on seetõttu paanikas, asudes oma ohjes oleva ajakirjanduse monopoolsest seisundist ilmajäämist kirjeldama “rünnakutena vabale ajakirjandusele”.