23.03.2022
Urmas Reitelmann.
Kolmapäeval toimuval välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel võttis sõna EKRE saadik Urmas Reitelmann.
“Kallase valitsusel õnnestus mõne kuuga muuta Eesti piinlikuks riigiks. Kõikides teistes valdkondades ebaõnnestunud, on valitsus selle joone jätkamises olnud väljapaistvalt edukas. Reformierakonna juhitud valitsus on taas kord paljastanud oma Eesti-vaenuliku ja küünilise palge. Riigikogu ette toodi eelmises valitsuses algatatud eelnõu, mille eesmärk oli riigi ja rahvuse huve teeniv ning kontrollimatuks paisunud immigratsiooni ohjeldamine kolmandatest riikidest. Ohjeldamise asemel on laual 180-kraadise pöörde teinud immigratsiooni soodustav kobarkäkk.
Kallas proovis eile väita, et tegemist on eelmise valitsuse plaanide elluviimisega tänase valitsuse väikeste lisanditega. Ainus tõetera tema väites oli tõdemus, et toona oli siseministriks Mart Helme. Küüniline on Ukraina sõja ärakasutamine selle seadusega seonduvalt. Tülgastav on väita, et Ukraina põgenike tööhõive huve teenib keskmise palga koefitsiendi alandamine 0,80-le. See ei lisa mitte vähimalgi määral sõja eest pakku tulnud inimeste töövõimalusi, vaid muudatuse eesmärk on vähendada keskmise palga nõuet tervikuna, langetada tööjõukulusid skeemitajatele ja selle läbi asendada eestlased tööturul madalapalgaliste võõrtöölistega.
Sooviks valitsus tõemeeli edendada põgenike tööhõivet, piisaks nende palkamisel loobuda näiteks tähtajaliselt sotsiaalmaksust. Esimesed uudised kaasmaalaste aplusest, kes vahetavad oma vanad Ukraina orjad uute ja odavamatega on isegi peavoolumeedias avaldamist leidnud. Inimeste viletsuse ja meeleheite küüniline ärakasutamine on jälk, kahjuks mitte kriminaalne.
Tundub väga, et just selliste näruste tegelaste ärihuve esindab Reformierakond par excellence. Putini ja Lavrovi kombel valetavad Reformierakonna tegelased väidavad meile kooris, et spetsialistide palga nõuete alandamine edendab majandust. Spetsialistide puhul, kulla rahapesijad ja korruptandid, makstakse ka 10- või 20-kordset keskmist palka, seadku valitsus mis tahes reegleid. Reformierakonna niinimetatud spetsialistid veavad aga peaasjalikult rämpstoitu laiali.
See eelnõu on küürakas mitmest küljest. Vene-Ukraina sõja nimetamine konfliktiks kõneleb ilmselgelt sõnastaja juhmusest, kuid mitte ainult tema. Ilmselgelt ei ole ministeeriumid ja Riigikantselei ametnikud dokumente viitsinud lugeda või mis tõenäolisem, ei ole sellest aru saanud. Mis aga kõige hullem: sama käib ka tänase valitsuse liikmete kohta. Teile, PortoRollo, on eelkõige oluline seadustesse sokutada sigadusi, tagantjärele legaliseerida enda eelnevaid seaduserikkumisi, tagaukse kaudu ühiskonda suukorvistada ja varga kombel tekitada diktatuuri.
Teine küürakas küll selles eelnõus on igasuguste mõjuanalüüside puudumine. Mis saab Eesti töötajatest, kui turg ujutatakse üle odava tööjõuga? Millised on selle kaudu mõjud eestlaste rändele, sündimusele, keskmisele palgale, innovatsioonile, rahvusriigi kestvusele või koguni omariikluse säilimisele? Kus on võimalikud tulevikustsenaariumid?
Eelmise kriisi saldo Reformierakonna käpardlike otsuste tulemusel oli 100 000 eestlase lahkumine riigist. Kui töötegijaid täna asendada, ei jää meie inimestel taas kord mitte midagi muud üle, kui hääletada jalgadega. Kas minejaid on seekord 100 000 või 200 000, me praegu ei tea, aga me teame seda, et nad lähevad, lähevad vääramatult.
PortoRollo korruptandid lähenevad seaduseloomele valest küljest. Kui ülim eesmärk on loobuda Eesti põhiseaduse ideest kaotada rahvusriik ja välja vahetada rahvas, tuleb alustada põhiseaduse muutmisest. Aus on välja öelda, mis on pikaajaline plaan, ja küsida selleks rahva mandaati valimistel.
Me näeme täna, kuidas ootamatult Euroopas puhkenud sõda on valitsusele kätte mänginud kaardid oma alatute eesmärkide teostamisel. Valitsuse viga oli ausalt teatada, et riigi võimekus abistada oli 10 000 sõjapõgenikku. Me näeme täna, kuidas juba kahekordseks paisunud põgenike arvuga me enam toime ei tule. Pagulasabi ja Mondo inimliku viletsuse pealt teenivate tegelaste saadetud bussid toovad iga päevaga rahvast juurde. Juba täna on ka kõige taipamatule inimesele selge, et meil ei ole põgenikke enam kuhugi panna, nad lihtsalt ei mahu ära. Euroopas ei ole ilmselt ainsatki riiki, kes poleks analüüsinud oma võimekust põgenikke vastu võtta ja nimetanud ka piirnumbrid. Eesti on jälle unikaalne.
Sõja puhkemise võimalus meie piirkonnas on reaalsem kui kunagi varem. Saksamaa ja Prantsusmaa retoorikas ning sammudes on esimesi märke sellest, et Euroopa ühtsus kestis kõigest mõned nädalad ja realpolitik päästab Putini selgi korral, mis omakorda suurendab võimalust, et kui ajalooline okupant oma sõjamasina ükskord korralikult käima saab, võime meie olla juba järgmised ohvrid.
Millised on aga selle õnnetu valitsuse sammud olnud seni? Venelastelt relvade ärakorjamine ei ole Siseministeeriumi meelest hea mõte. Loll mõte oli neile kunagi relvad kätte anda. Täna tuleb see heastada, sest esimesena jäävad tuleliinine meie Eesti politseinikud ja kaitseliitlased.
9. mai on tulemas. Uuudised ütlevad, et otsustusvõimetu valitsus laseb surematul polgul jälle Tallinna tänavatel laamendada, selle asemel et see trall otsustavalt ja igaveseks ära lõpetada. Käituge palun valitsusena! Kas jälle peavad Eesti ajateenijaid erariietes mööda nurgataguseid hiilima?
Ja lisaks õhutõrjest. On hämmastav, millise järjepidevusega on Reformierakond läbi aastate riigi kaitsevõimet laastanud ja jätkab seda tegevust täiesti süüdimatult ka tänasel päeval. Täna terendavad sõjaga seonduvalt sadadesse miljonitesse ulatuvad kulud. Ukraina kogemus lausa kisendab meile, et keskmaa-õhutõrjeta me oleme kaitsetud ja paljakäsi. Meie soomukid ja mõned iseliikuvad haubitsad lastakse lihtsalt puruks. Mariupol on selge näide, et Vene natsid ei kohku linnu maatasa teha. Tallinn on loogiline esmane sihtmärk ja vaevalt hakkab Paide ent selle järel raevukalt kaitsma.
Kui on vaja kulutada miljard, siis tuleb see miljard ka kulutada. See on kõigest raha, meil ei ole täna enam muid valikuid. Eesti vajab valitsust, mis erinevalt tänasest ei tegutse Kremli huvides. Enam ei ole aeg tagaukse kaudu riigis viletsust ja kaost süvendada, sest vastasel juhul võivad tulevikus end õnnesärgis sündinuks lugeda üksnes need eestlased, kes kodumaalt tööotsinguil õigel ajal lahkunud on. Ja lõpuks, daamid ja härrad, ma küsin teilt: kui mitu põgenikku on tänaseks majutanud Viimsi ja Rae vald? Vaikus. See on kõnekas vaikus. Aitäh!”